Kaljo Simson (aastatel 1942–1948 lapsendatuna Kaljo Leppoja; 20. detsember 1929 Kuressaare – 17. jaanuar 2017 Padise vald, Harju maakond) oli eesti maalikunstnik ja leiutaja.
Teise maailmasõja puhkedes asus elama Pärnusse, pärast ema surma 1942. aastal lapsendati koos õega koolijuhataja Arnold Leppoja poolt.
1944. aastal põgenes koos kasuperega Rootsi. Ta ei saanud kasuvanematega läbi, tühistas täisealiseks saades lapsendamise ja võttis tagasi ema perekonnanime. Tuli 1949. aastal NSV Liitu.
Ta võeti 1949. aastal Leningradi oblastis kinni kahtlustatuna spioneerimises. Talle määrati vanglakaristus, mille veetis Gulagis Kasahhi NSV-s. Laagrites tegutses kunstnikuna ja tegi tellimustöid.
Pärast laagrist vabanemist 1956. aastal töötas ta Kasahhi NSV-s ehitustel. 1959. aastal tuli tagasi Eestisse, asus elama Pärnusse, kus töötas ehitusel ning lõpetas 1963. aastal õhtukeskkooli.
1963. aastal astus Simson Tartu Riikliku Ülikooli, kus õppis füüsika-matemaatika teaduskonnas füüsikat. 1966. aastal asus ümber Tallinna, kus lõpetas 1970. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri alal.
1970. aastate algusest elatus ta lasteaedades laste portreede joonistamisest, kokku valmis aastakümnete jooksul tuhandeid portreid.
Alates 1992. aastast elas Kaljo Simson vaheldumisi Rootsis ja Eestis, 2003. aastast alates püsivalt Rootsis. Aastatel 2014–2015 taastusid sidemed Eestis elava tütrega. 2016. aasta suvel naasis halvenenud tervise tõttu Eestisse, kus 2017. aastal suri.
Esimesed näitused toimusid veel arhitektuuriüliõpilasena. Aastatel 1967–1972 eksponeeris ta oma teoseid sarjas "Inimene ja loodus". Väidetavalt võeti tema 1972. aastal Tallinna kinos Kosmos toimunud näitus pärast esimest nädalat Kunstnike Liidu poolt maha.
Harva õnnestus tal oma loomingut eksponeerida Kunstnike Liidu korraldatud näitustel, ehkki ta esitas oma töid kõikidele kevad- ja sügisnäitustele.
Ta esines Soomes toimunud ülevaatenäitustel "Eesti kunst. Eestiläisen taiteen myyntinäyttely" (1977) ja "ARS ESTONICA 88" (1988). 1990. aastal avaldati ajakirja Eesti Naine 1/1991 esikaane siseküljel foto tema teosest "Kahtlustused". 1998. aastal oli tema looming esindatud 11 maaliga Pärnus Chaplini kunstikeskuses toimunud näitusel "Inimesed ja kaelkirjakud" kõrvuti Mark Kostabi, Navitrolla ja Van der Bluti teostega.
Tema leiutatud joonistussüsi (simsoniit) leidis tema enda portreeloomingus laialdast kasutamist ning pälvis heakskiitu ka ERKI õppejõudude ja üliõpilaste poolt. Samas leidis kasutamist ka tema leiutatud pehme kustutuskumm.
Tema abikaasa aastatel 1971–1975 oli kunstiajaloolane Sirje Simson.