 |
.jpg)
Kanuumatk on sporditurismi üheks väljundiks ja see on ka veematka sünonüümiks.
Kanuumatk on ideaalne võimalus looduses liikumiseks ja see sobib nii lastele kui ka pensionäridele, kuna kanuutamine ei nõua liigset füüsilist pingutust aga samas annab kehale paraja koormuse. Vee peal tuleb kasuks rahulik meel ning koostöö paadis viibijate vahel. Kanuumatkad võivad kesta alates kahest-kolmest tunnist kuni mitme päevani.
Eesti on tänu rohketele jõgedele heaks piirkonnaks kanuumatkajatele. Populaarsemad jõed kanuumatkamiseks on:
- Edasijõudnutele sobib Võhandu jõgi, mis on Eesti pikim matkajõgi ning seal sõitmine nõuab tehnilisi oskusi. Matkamise ajal saab näha liivakivipaljandeid, veskikohti ja väikeseid kärestikke. Jõel saab ette võtta kuni nädalapikkuse matka. Varakevadel nõuab Võhandu ja Piusa jõe suur voolukiirus sõiduvõtete valdamist ning ka eririietust.
- Ahja jõgi Põlvamaal, mis on üks tuntumaid ja kaunemaid veematkajõgesid Eestis ning seal matkates kohtab liivakivipaljandeid, taevaskodasid, koopaid, ülevoole ja kärestikke. Sobib alustavale kanuumatkajale. Suvel sõita 2-3 tundi 12 km pikkusel jõel on algajale piisav. Adrenaliini pakuvad kiirevoolulisemad kohad, kärestikud, looked ning raagus puud vee kohal.
- Amme jõgi Tartumaal, mis algab Kuremaa järvest ja suubub 59 km pärast Emajõkke;
- Võrumaal asuv Võhandu selgeveeline ja väikeseid kärestikke täis Pühajõgi;
- Põlvamaal asuv Piusa jõgi, mis liigub läbi Vene piiri ning kanuusõit kulgeb mõnusalt ja pingevabalt;
- Põlvamaal asuv Mädajõgi, mis on piiriks Eestimaa ja Setomaa vahel ning jõgi on rahuliku vooluga ning langusteta. Loodussõbrad saavad vaadelda veelinde, kopraid, metssigu ja põtru.
Kui Eestile on tiir peale tehtud, siis tasub vaadata naabrite, lätlaste poole. Ogre, Koiva, Salatsi ja Irbe on head näited mitmekesistest ning põnevust pakkuvatest jõgedest.