Looduslik otstarve
Kapsaitsiini leidub suures koguses tšillipiparde viljakesta sisemises seinas, kuhu kinnituvad seemned, vähemal määral ka mujal viljalihas. Seemned ise ei sisalda kapsaitsiini.
Tšillipiparde seemneid levitavad peamiselt linnud. Lindude kapsaitsiiniretseptor TRPV1 ei reageeri kapsaitsiinile ega sellega seotud kemikaalidele, kuid imetajate TRPV1 on sellele väga tundlik. Kohastumus,
kus tarbitud seemned läbivad linnu seedetrakti terve ja idanemisvõimelisena, on taime levimiseks kasulik. Imetajad aga purustavad seemned nt tagumiste purihammastega, nii et nende levik on raskendatud. Seega võib kapsaitsiin olla kujunenud kohastumusena loomade vastu, kes takistavad piparde levikut.
On ka tõendeid selle kohta, et kapsaitsiin võib aidata tõrjuda teatud seeneliike. Kapsaitsiin heidutab seenpatogeeni Fusarium, mis nakatab metsikut tšillipipart ja vähendab seeläbi seemnete elujõulisust.
Kasutamine
Toidus
Kuna kapsaitsiin tekitab limaskestadega kokkupuutel põletustunnet, kasutatakse seda tavaliselt toidule vürtsikuse lisamiseks. Suures koguses põhjustab kapsaitsiin aga põletust meenutavat aistingut teisteski tundlikes piirkondades, ka silmades. Toiduaines leiduvat teravuse astet mõõdetakse Scoville'i skaalal. Skaala alumises osas paikneb magus paprika, sellel on teravust 0 Scoville'i ühikut. Jalapenol aga on teravust 2000–8000 Scoville'i ühikut ning Cayenne'i pipral 25 000 – 50 000 ühikut.
Nõudlus kapsaitsiini sisaldavate teravate toitude järele on olnud suur pikemat aega. On tavaline, et inimesed kogevad kapsaitsiini tarbimisel meeldivat ja isegi eufoorilist tunnet.
Teadusuuringud ja farmaatsiatööstus
Kapsaitsiini kasutatakse salvides ja nahaplaastrites valu leevendamiseks, tavaliselt kontsentratsioonis 0,025–0,1%. Seda võib tarvitada kreemina, et ajutiselt leevendada kergemaid artriidi, seljavalu või vigastustega seotud lihase- ja liigesevalusid. Praegu puuduvad piisavad kliinilised tõendid, mis kinnitaksid kapsaitsiini kasulikkust rasvumise, diabeedi, vähi ja südame-veresoonkonna haiguste ravis.
Pipragaas ja kahjurid
Kapsaitsinoide kasutatakse pipragaaside tootmisel. Kui pipragaas puutub kokku inimese naha, eriti silmade või limaskestadega, tekitab see valu ja hingamisraskusi.
Kapsaitsiinid on kasulikud ka mitmesuguste kahjurite ja imetajaid ohustavate loomade peletamiseks. Kapsaitsiini sisaldavate tõrjevahenditega peletatakse kärnkonni, hirvi, küülikuid, oravaid, karusid, putukaid ja ründavaid koeri. Jahvatatud või purustatud kuivatatud tšillipipart võib kasutada lindude söödas näriliste peletamiseks, sest linnud on kapsaitsiini suhtes resistentsed.
Ärritav mõju
Mõju tervisele
Kapsaitsiin on väga ärritav aine, mille käitlemisel peab kasutama nõuetekohaseid kaitsevahendeid (prille, respiraatoreid, kindaid jms). Aine avaldab mõju nahakontakti puhul (ärritab, muudab tundlikuks), silmakontaktil (ärritab) ning allaneelamisel ja sissehingamisel (ärritab kopse ja muudab need tundlikuks).
Kapsaitsiini sisaldavate tšillipipardega kokkupuutumine põhjustab põletavat või kipitavat valu nahal. Kui täiskasvanud neelavad seda alla suures koguses või lapsed väikeses koguses, võib see põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja põletavat kõhulahtisust. Kokkupuude silmadega võib põhjustada intensiivset pisaravoolu, valu, konjunktiviiti ja laukrampi.
Ravi pärast kokkupuudet
Ärritav aine tuleb kiiresti eemaldada. Kapsaitsiin lahustub alkoholis, mida saab kasutada kapsaitsiiniga kokku puutunud nahapindade puhastamiseks. Kui aine satub silmadesse, tuleb neid pesta rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole.
Kapsaitsiini allaneelamisel võib tõhus vahend põletustunde leevendamiseks olla külm piim, sest piimas sisalduvad kaseiinid ja vesi toimivad pindaktiivse ainena, mis võimaldab kapsaitsiinil sellega emulgeeruda.
