Karl Torro (6. detsember 1888 Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 20. märts 1960 Waiblingen, Baden-Württemberg, Lääne-Saksamaa) oli eesti luuletaja ja veskimeister.
Torro oli iseõppija, koolis sai ta käia vaid ühe aasta. Ta osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas. Hiljem pidas ta oma isa Jaan Torro rajatud tuuleveskit Tormiku veskitalus Kassinurme külas Kaarepere vallas, kus neile kahele on püstitatud mälestuskivi. Karl Torro oli ka Ahja jõel paikneva Kiidjärve vesiveski viimane omanik, veski ostis ta selle ehitanud mõisaomanikelt Maydellidelt 1925. aastal.
1944. aastal põgenes Torro koos oma kolmelapselise perega Saksamaale, kus oli põgenikelaagris Geislingenis.
Karl Torro kirjutas üle 400 luuletuse ja mitu romaani, novelle ja lastelaule. 1948. aastal koostas ta mälestusalbumi "3 aastat Geislingenis" (fotod Karl Hintzer). Postuumselt on tema luule ilmunud kogudes "Valge tee" (Tallinn: I. Randalu, 1995), "Valged teed" (Frankfurt Maini ääres: Tiio-Mai McCurty, 2000) ja "Võlulinik" (Frankfurt Maini ääres: Tiio-Mai McCurty, 2000). Tema sõnadele on kirjutanud laule Inno Salasoo ja Tiina Kiilaspea, neid on esitanud Eesti Rahvusraamatukogu Naiskoor ja Eesti Meeslaulu Selts.
Torro valdas vene, inglise, saksa, soome, hispaania, prantsuse ja esperanto keelt.