Kash Patel

Trumpi esimene presidentuur (2017–2021)

2017. aasta aprillis asus Patel tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks. Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.

2019. aasta veebruarist on Patel USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige. Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoraadil kohustus Patel tööle võtta.

2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.

2020. aasta 20. veebruarist oli Patel eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik ja 21. veebruarist 2020 riikliku luureülema peamine asetäitja. Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.

Pärast seda, kui mais 2020 sai uueks luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.

2020. aasta aprillis töötas president Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.

USA endise kaitseministri Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."

2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.

Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta USA presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“

Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht Gina Haspel tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident Mike Pence'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."

Trumpi presidentuuride vahel

Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida, kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.

Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.

Patel asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu.

2022. aasta aprillis oli Patel 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta QAnoniga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks". 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes. Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).

2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.

Aastatel 2021–2023 oli ta saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s; veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.

Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik Steve Bannon 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.

2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“. Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".

Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt mürgitustavad koroonavaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, neid tablette müüs tema firma K$H. Ta on levitanud ka teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.

2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".

FBI direktor

2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis. 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril Christopher Wray'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.

2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.

20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale Susan Collinsi ja Lisa Murkowski hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu. Pateli vannutas järgmisel päeval ametisse justiitsminister Pam Bondi. Patel andis ametivande hindu pühakirja Bhagavadgītā peal.

Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.

"The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; kuid see teda ei heidutanud. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ning asendas nad poliitiliste liitlastega. Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.

24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli Patel USA justiitsministeeriumi juures asuva Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Ameti tegevdirektor.

8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".

Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.

Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuuri sulgemisega. Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.

Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.

2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asunud avaliku korruptsiooni üksuse, mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud. Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.

Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.