Katrin Sak

Katrin Sak
Katrin Sak 2018. aastal
Sündinud 24. veebruar 1975 (51-aastane)
Viljandi, Eesti
Haridus BSc, MSc, PhD, Dip.Nut.Med
Teadlaskarjäär
Tegevusalad fütokemikaalide vähivastane toime
Tuntumad tööd

Teosed:
"Toit ja vähk" (2013, täiendatud trükk 2025)

"Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019)

"Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024)

"Flavonoids: Supplements for Health and Well-Being" (2026)

Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on biokeemik, kelle uurimistöö keskmes on fütokemikaalide vähivastane toime.

Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia taimedes sisalduvate flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega (2019-2022).

Katrin Saki kirjutatud õpik "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) on õppematerjalina kasutusel mitmes maailma kõrgkoolis.

Katrin Sak kuulub 2% maailma tippteadlaste hulka.

Haridus

Katrin Sak on lõpetanud 1993. aastal Viljandi 5. Keskkooli (hõbemedaliga), 1996. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (BSc, cum laude) ja saanud samas 1997. aastal magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (MSc, cum laude). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (PhD). Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end Uppsala Ülikoolis Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja Kuopio Ülikoolis Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli interdistsiplinaarsete uuringute instituudis Belgias (professor Jean-Marie Boeynaemsi töörühmas), 2005. aastal Leipzigi Ülikoolis Saksamaal. Aastatel 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades Post-Graduate Diploma toitumisonkoloogia erialal (Dip.Nut.Med).

Katrin Sak on saanud stipendiume ja grante muu hulgas Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioonilt, Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Rootsi Instituudi stipendium), Euroopa Biokeemiaseltsilt, Belgia Teadusfondilt, Euroopa Komisjonilt (Marie Curie individuaalstipendium) ja Alexander von Humboldti Fondilt.

Teadustegevuse põhisuunad

Katrin Saki teadustöö peamised valdkonnad on

Loometöö

Katrin Sak on kaheksa mahuka ingliskeelse käsiraamatu/ õpiku autor. Tema teoseid on esitletud nii Frankfurdi kui ka Pekingi raamatumessidel ning need on korduvalt jõudnud BookAuthority edetabelite tippu (CNN, Forbes). Lisaks on Katrin Sak arvukate erialakogumike peatükkide ning üle 150 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor. Tema töödele on viidatud enam kui 9500 korda. Katrin Sak on avaldanud ka viis eestikeelset käsiraamatut ja on kümnete populaarteaduslike kirjutiste autor. Niisamuti on ta olnud tegev mitme rahvusvahelise teaduskogumiku koostaja-toimetajana.

Ingliskeelsed käsiraamatud ja õpikud

Eestikeelsed käsiraamatud

Teaduskorralduslik tegevus

Katrin Sak on valitud mitme riigi teadus- ja innovatsioonifondi väliseksperdiks. Ta on programmi "Euroopa Horisont", Euroopa Innovatsiooninõukogu ja Euroopa Teadusfondi projektide hindaja ning Flandria Teadusfondi farmatseutiliste teaduste ja meditsiinilise biokeemia ekspertpaneeli liige. Katrin Sak on ajakirjade Frontiers in Pharmacology ja Frontiers in Oncology kaastoimetaja. Niisamuti on ta kirjastuse Elsevier uute raamatuprojektide retsensent.

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Katrin Sak Eesti Teadusinfosüsteemis
  2. 1 2 3 4 5 Katrin Sak Maailma Biograafilises Entsüklopeedias (World Biographical Encyclopedia)
  3. ↑ Katrin Sak andmebaasis World`s Top 2% Scientists
  4. 1 2 Katrin Sak süsteemis Google Scholar
  5. ↑ Katrin Sak Eesti Rahvusbibliograafias

Kirjandus

Välislingid