| See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kaugida unimudil (perekond) |
| Kaugida unimudil | |
|---|---|
|
Kaugida unimudil | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Odontobutidae |
| Perekond |
Kaugida unimudil Perccottus |
| Liik |
Kaugida unimudil |
| Binaarne nimetus | |
|
Perccottus glenii Dybowski, 1877 | |
|
Levila (rohelisega looduslik, punasega invasiivne) | |
Kaugida unimudil (Perccottus glenii) on unimudila perekonda ahvenaliste seltsi mudilaste sugukonda kuuluv kalaliik. Liigi pärismaine levila on Amuuri jõgikond. Euroopasse tõid selle kala akvaristid 20. sajandi algul. Eestis leiti see liik esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast.
Kaugida unimudil on robustse kehaga, knetoidsoomuste ja kahe seljauimega kalaliik. Erinevalt teistest mudillastest ei ole tema kõhuuimed kokku kasvanud iminapaks. Liigi fenotüübiline plastilisus on suur: kehakuju ja uimekiirte arv sõltub keskkonnast.
Kaugida unimudil levib looduslikult ainult Ida-Aasias. 20. sajandi algul hakkas liik inimese kaasabil levima väljapoole oma looduslikku levilat. Tänaseks on kala laialdaselt levinud Kesk- ja Ida-Euroopasse.
Kudemisperioodil ilmutavad isased territoriaalset käitumist, nad puhastavad ja valmistavad ette kudemispaiku. Kudemisajal esineb unimudilal suguline dimorfism: isased tumenevad ja neil tekib peahari. Nad meelitavad emaseid ligi akustiliste signaalide abil. Isased valvavad agressiivselt pesa, ajades sissetungijad minema ning lehvitades uimedega, et tagada munade varustatus hapnikuga. Selline käitumine võib jätkuda vastsete koorumiseni.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaugida unimudil |