Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.
Kaur Alttoa on peamiselt uurinud Eesti keskaegset arhitektuuri, nii linnuseid kui ka sakraalhooneid. 1995. aastal valmis tal magistritöö Lõuna-Eesti keskaegsete tellisehitiste teemal. Ta on juhatanud arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi ordulinnuses, Narva linnuses, Vastseliina piiskopilinnuses ja mujal.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Kaur Alttoa lõpetas 1966. aastal Tartu 1. Keskkooli (tema klassijuhataja oli Eesti NSV teeneline õpetaja Liidia Tanimäe, legendaarne füüsikaõpetaja hüüdnimega Lambda). Ta astus samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonda ja lõpetas selle 1972. aastal kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Vastseliina linnus". 1995. aasta märtsis kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas väitekirja "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj. – 16. saj. I poolel" ja sai teadusmagistri (magister artium) kraadi kunstiajaloos.
Aastatel 1971–1990 töötas ta KRPI/ Eesti Ehitusmälestiste Tartu filiaalis teadurina, 1975–1980 ühtlasi ka Tallinnas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi vanemõpetajana.
Alates 1988. aastast on ta olnud TRÜ/ Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud (1988–1992 ajaloo osakonna vanemõpetaja ja alates 1992. aastast lektor). Aastatel 2005–2007 oli ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli hoidja.
Ta on olnud ka Tartus asunud Anton Starkopfi muuseumi juhataja.
Ta oli ka rahvusvahelise linnusteuuringuid publitseeriva sarja "Castella Maris Baltici" üks toimetajaid.
1968–1972 oli ta Tartu kunstirühmituse Visarid liige kui teoreetik ja tõlkija.
Tema isa oli kirjandusteadlane Villem Alttoa ja ema oli kooliõpetaja Aino Alttoa (sündinud Liit). Tema abikaasa on konservaator Eve Alttoa.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.