
Keiu Virro (sündinud 2. detsembril 1987) on eesti kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik.
Keiu Virro on lõpetanud 2006. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, 2009. aastal Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria erialal ning 2012. aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteooria erialal (magistritöö "NO99 projekt Ühtne Eesti – teatri ja poliitika piiridel", juhendaja Luule Epner). 2024. aastal sai ta Tartu Ülikoolist cum laude magistrikraadi ka sotsiaalteaduse alal (magistritöö käsitles muutuste juhtimist ühiskonnas). 2024. aasta septembrist on ta Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste doktorant.
Aastatel 2010–2013 oli Virro ajalehe Müürileht teatritoimetaja, 2014. aastast Klassikaraadio saate "Teatriluup" toimetaja-saatejuht ja 2015. aastal ETV saate "Ringvaade" toimetaja. Aastatel 2016–2020 töötas ta ajalehe Eesti Päevaleht kultuuritoimetuses.
Kultuuriajakirjanikuna on ta muu hulgas käsitlenud põhjalikult erivajadustega inimestele suunatud teatrit ja noore vaataja etenduskunste.
Aastatel 2021–2022 töötas ta Häirekeskuse meediasuhete juhina. Kuni aprillini 2024 töötas ta Tallinna linnavalitsuses kultuurivaldkonna abilinnapea nõunikuna.
2024. aasta septembrist töötab ta Tallinna Ülikoolis nooremteadurina.
Virro ütleb sageli sõna sekka kultuuriteemalistel meediaaruteludel ja avaliku diskussiooni üritustel. Ta on olnud üks Arvamusfestivali ja foorumi Kultuurikompass kultuuriteemaliste arutelude juhte. Ta on pidanud ettekandeid ja juhtinud arutelusid ka TLÜ kirjandusklubis ÜDI.
2021. aastal ilmus ajakirjas Vikerkaar tema koostatud analüüsiv ülevaade "Podcastimaania seest- ja väljastvaates", mis tutvustas rahvusvaheliste taskuhäälingute arengut ja mitmekesisust.
Ta on ka ise üks Eesti sisukamaid taskuhäälingusaadete autoreid ja saatejuhte. Aastatel 2019–2024 tegi ta koos Martin Hansoniga joogikultuuriteemalise taskuhäälingu "Vala välja!" saateid. 2023. aastast teeb ta koos Liis Allmäe ja Paul Ojaga lähisuhtevägivalda ja seksuaalharidust käsitlevat taskuhäälingusaadete sarja "Jagatud ruum".
Juba aastaid kuulub Virro paljude teatriteemaliste auhinnavõistluste žüriidesse. Ta on öelnud, et ainuüksi selle ülesande tarvis vaatab ta aastas keskmiselt sadakonda teatrietendust. Ühtlasi peab ta teatripäevikut ja kirjutab teatriarvustusi. 2022. aastal pälvis ta Reet Neimari nimelise teatrikriitikaauhinna. Sellega tunnustati teda eeskätt Postimehes ilmunud arvustuse "Algul tuuakse lilled, siis malakas" ning Sirbis ilmunud artiklite "Lasteaedades mängivate teatrite kohal laiub hämarus" ja "Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?" eest.
Lisaks ajalehe- ja raadiotööle on ta toimetanud ka iseseisvaid kultuuritrükiseid. Tema toimetatud raamatute seas on Margus Tamme lühiproosakogud "Unesnõiduja" ja "Unesnõiduja 2006 kuni Mehhiko" (mõlemad 2011), millest esimese eest pälvis Margus Tamm 2011. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna.
2025. aasta mais võitis ta Eestis esimest korda korraldatud üliõpilaste rahvusvahelise teadustööideede võistluse Falling Walls Lab eelvooru ettekandega teemal "Breaking the Wall of Accessible Culture". Selle võitjana esindas ta Eestit 2025. aasta novembris Berliinis toimunud rahvusvahelisel teadusüritusel "Falling Walls Science Summit".
Ta on Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Keiu Virro |