Keriloomad
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Alamriik |
Pärishulkraksed Eumetazoa |
| Ülemhõimkond |
Platyzoa |
| Hõimkond |
Keriloomad Rotifera |
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised hulkraksed pseudotsöloomiga loomad. Neid on kokku umbes 2200 liiki.
Enamik keriloomi on umbes 0,1–0,5 mm pikad ning elavad valdavalt mageveelistes või vähese soolsusega veekogudes.
Keriloomade morfoloogia ja bioloogia on väga mitmekesine. Mageveekogudes, eriti eutroofsetes, moodustavad nad tihti suure osa zooplanktonist.
Keriloomad võivad olla planktilised, aeglaselt substraadil liikuvad või sessiilsed ehk elavad substraadile kinnitunult. Keriloomad on virustajad ehk aktiivsed biofiltraatorid.
Keriloomade nimetus on tulnud sellest, et nende peaotsas asub ripsmetest koosnev keriaparaat ehk mälumik, mille abil nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.
Keriloomad võivad ellu jääda äärmuslikes tingimustes. Näiteks on õnnestunud elule äratada 24 000 aastat Siberi igikeltsas külmunud olekus veetnud keriloom.
Esimesena kirjeldas neid 1696. aastal John Harris. Eesti keriloomi on põhjalikumalt uurinud Taavi Virro.
Võrtsjärves on registreeritud vähemalt 138 liiki keriloomi. Eestis kokku elab kuni 500 liiki keriloomi.
Klassid
Keriloomi on maailmas teada umbes 2030 liiki. Need on klassifitseeritud kolme klassi.
- Monogononta – vappkerilised (1570 liiki)
- Bdelloidea (ehk Digononta) – usskerilised (461 liiki)
- Seisonidae – vallaspealised (3 liiki)
Vaata ka
Viited
- ↑ "Siberi igikeltsa 24 000-aastane mikroob ärkas tardumusest" ERR Novaator, 8. juuni 2021
- ↑ Virro, Taavi; Haberman, Juta 2005. Annotated list of rotifers of Lake Võrtsjarv. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences: Biology/Ecology 54(1).
- ↑ Segers, H. 2007. Annotated checklist of the rotifers (phylum Rotifera), with notes on nomenclature, taxonomy and distribution. Zootaxa 1564: 1–104.