Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on keskendus, meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt).
Samādhi seisund saavutatakse enamasti vastava õpetuse ja meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ja püsivat keskendust. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid samādhi seisundeid.
Samādhi tõlge on 'keskendus' (ingliskeelse concentration’i vastena), ka 'keskendumine' , mida võib mõista kui meele korrastamist, organiseerimist, ühtlustamist ja korda seadmist. Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.
Samadhi on tihedalt seotud mõistetega samatha, mis tähendab rahu ja vipassanā mis tähendab 'läbivaatamist' või 'läbinägemist'.
Hinduismis leidub samādhi kirjeldusi ja õpetusi upanišadides, Patandžali "Joogasuutras" jm. Kaheksaastmelises Ashtanga joogas on samādhi kui "sulandumine" kaheksas ja viimane aste. Sellele eelnevad dharana (keskendumine) ja dhyāna (meditatsioon).
Õige keskendus (sammā samādhi) on Dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee kaheksas osa, või kaheksaosalise tee kolme viimase osa koondnimetus (õige püüdlus, õige ja õige keskendus).
Samadhi on üks viiest vaimsest võimest (indriya) ja üks seitsmest virgumise osast.
Õige keskendumine kujuneb välja õigest teadlikkusest (sammā-sati) ja hõlmab erinevaid keskendustasandeid.
Samādhi seisundini jõudmiseks ületatakse samatha bhāvanā abil esmalt viis takistust ning liigutakse sealt edasi järjestike džhaanade (jhāna) arendamisele..
Tipitakas leidub õpetusi rahu (samatha-bhāvanā) ja läbinägemise (vipassanā-bhāvanā) arendamiseks