Kevadpaabusilm

 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kevadpaabusilm (perekond)
Kevadpaabusilm

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Paabusilmlased Saturniidae
Perekond Kevadpaabusilm Saturnia
Liik Kevadpaabusilm
Binaarne nimetus
Saturnia pavonia
Linnaeus, 1758
Sünonüümid
  • Eudia pavonia (Linnaeus, 1758)
  • Pavonia pavonia (Linnaeus, 1758)
  • Phalaena pavonia (Linnaeus, 1758)

Kevadpaabusilm (Saturnia pavonia) on paabusilmlaste sugukonda kuuluv liblikas.

Nimetuse etümoloogia

Eestikeelne nimetus viitab liigi kevadisele lennuajale ning tiibadel paiknevatele silmlaikudele, mis meenutavad paabusilmi. Ladinakeelne nimetus pavonia tuleneb ladinakeelsest sõnast pavo, mis tähendab paabulindu.

Välimus ja tunnused

Kevadpaabusilma tiibade siruulatus on tavaliselt umbes 55–80 mm, kuid emased võivad olla isastest märgatavalt suuremad. Liik on hästi äratuntav neljal tiival paiknevate suurte silmlaikude järgi, mis meenutavad paabusilmi. Isased on tavaliselt väiksemad ja erksamate värvidega: nende esitiivad on hallikaspruunid, tagatiivad aga sageli oranžikad või vaskjad ning kõigil tiibadel on tumedate joontega ääristatud silmlaigud. Isaste üks tähtsamaid tunnuseid on suured sulgjad tundlad, millega nad tajuvad emaste eritatavaid feromoone, seetõttu võib isaseid näha päeval madalalt ja kiirelt lendamas, kui nad otsivad emaseid lõhna järgi. Emased on isastest suuremad, üldiselt kahvatumad ja hallikaspruunima tooniga. Nende tundlad ei ole nii tugevalt sulgjad kui isastel. Emased lendavad peamiselt öösel ning päeval püsivad nad sageli madalas taimestikus, kus nad eritavad isaste ligimeelitamiseks feromoone.


Alamliigid

Liigil on olemas järgmised alamliigid:

Elupaik

Tegemist on metsaliigiga, keda võib kohata segametsa- ja rabaservadei, jõeluhtadel, võsastikes, nõmmedel, rabastunud või kuivematel avamaastikel, hõredatel ja väheviljakatel rohumaadel, metsasihtidel, liivikutel ja luidetel. Eriti sobivad kevadpaabusilmale nõmmed ja kanarbikurikkad alad, sest seal kasvab sageli röövikutele sobivad toidutaimed.

Levila

Transeuraasia liik. Levinud Briti saartelt läbi Põhja- ja Kesk-Euroopa ning Venemaa kuni Lääne-Siberi ja Kirde-Hiinani. Euroopas ulatub levila põhjas Skandinaaviani ning esineb ka mitmel pool Lõuna-Euroopas.

Eestis levinud igal pool, kuid pole väga sage liblikas.

Lennuaeg

Eestis lendab kevadpaabusilm peamiselt mai keskpaigast juuni keskpaigani.

Rööviku areng

Emane kevadpaabusilm muneb munad kevadel toidutaimele väikeste kogumikena, enamasti vartele või lehtedele kinnitatult. Röövikuid võib leida tavaliselt mai lõpust augustini.

Noored röövikud on algul tumedad, mustjad kuni must-oranžid, ning elavad esimestes kasvujärkudes sageli koos, liikudes ja toitudes rühmadena. Kasvades muutuvad röövikud järjest rohelisemaks. Täiskasvanud röövik on roheline, mustade rõngasvöötidega ning kollaste, vahel ka roosakate või punakate näsataoliste täppidega. Röövik kasvab umbes 6 cm pikkuseks.

Röövikud on polüfaagid ja toituvad mitmesugustel taimedel, näiteks kanarbikul, mustikal, kasel, pajul, viirpuul, laukapuul, vaarikal, põldmurakal ja teistel põõsastel või lehtpuudel.

Vanemaks saades muutuvad röövikud üksikelulisemaks. Enne nukkumist võivad nad aktiivselt ringi liikuda, otsides sobivat kohta kookoni valmistamiseks. Nukk paikneb helepruunis paberjas pirnikujulises kookonis, mis kinnitatakse tavaliselt maapinna lähedale taimevarrele. Talvitub nukuna.

Viited

  1. ↑ "Nachtpauwoog". Vlinderstichting (Hollandi hollandi). Vaadatud 5. juulil 2026.
  2. 1 2 3 "Emperor Moth". butterfly-conservation.org (inglise). Vaadatud 5. juulil 2026.
  3. 1 2 3 4 "Emperor moth and caterpillar Saturnia pavonia". Wildlife Insight (inglise). Vaadatud 5. juulil 2026.
  4. ↑ "Insecta.pro Entrance". insecta.pro. Vaadatud 5. juulil 2026.
  5. ↑ Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 2. Lk 51.
  6. 1 2 3 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 255.
  7. ↑ "Saturnia pavonia (small emperor moth)". CABI (inglise). 17. november 2021. DOI:10.1079/cabicompendium.23001.

Välislingid