

Keyserling(k) on Vestfaali päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Aadlisuguvõsast on teateid alates 1300, kui mainitakse raehärrat Hermann Keselinch'i.
1492. aastal sõdis Hermann von Keyserlingk Saksa ordu rüütlina Liivimaal. Talle läänistati mõis Kuramaal.
1631. aastal immatrikuleeriti Keyserling(k)i suguvõsa Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
18. sajandil said neli suguvõsa esindajat krahvitiitli: 1741. aastal Saksa-Rooma riigikrahvi tiitli, 1744, 1777 ja 1786. aastal Preisi kuningalt Preisimaa krahvi tiitli. 1853 ja 1862. aastal Venemaa keisrilt Venemaal paruni tiitli.


Krahv Alexander von Keyserling (1815–1891) kanti 1847. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 218 all, ja 1875. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 430 all.