Kinkekaart

Vikipeedia kujunduse katsetus 100-eurose kinkekaardina

Kinkekaart on ettemakstud fikseeritud väärtusega rahakaart, mida kasutatakse raha alternatiivina sellega seotud ettevõtetes ostude maksmisel. Tööandjad või organisatsioonid jagavad kinkekaarte ka preemiate või kingitustena. Neid võivad levitada jaemüüjad, teenusepakkujad ja turundajad osana müügistrateegiast, et meelitada ostjaid poodi tulema või sinna tagasi pöörduma. Kinkekaarte saab üldjuhul lunastada ainult vastavates ettevõtetes tehtud ostude jaoks, neid ei saa sularahana välja võtta ja need võivad ka aeguda.

Viie dollari väärtuses kinkekupong

Ostja seisukohalt on kinkekaart kingitus, mis tehakse kingisaajale mittevajaliku eseme asemel, kui sularaha kinkimist peetakse sotsiaalselt sobimatuks. Ameerika Ühendriikides on kinkekaardid väga populaarsed, olles 2006. aastal tarbijate poolt enim tehtud kingitus, naiste ihaldatum kingitus ja meeste seas pingereas kolmas kingitus, mida soovitakse. Kinkekaardid on muutunud populaarsemaks, kuna vabastavad kinkija konkreetse kingituse valimisest. 2012. aastal väitis peaaegu 50% kõigist USA tarbijatest, et on ostnud pühade ajal kingituseks kinkekaardi. Kanadas kulutati kinkekaartidele 1,8 miljardit dollarit ja Ühendkuningriigis oli see 2009. aastal hinnanguliselt 3 miljardit naela, samas kui USA-s maksti 2006. aastal kinkekaartide eest umbes 80 miljardit USA dollarit.

Ajalugu

National Book Tokensi logo

1920. aastatel mõtles Suurbritannia kirjasta Harold Raymond välja raamatukupongid, kui täheldas ühel peol, et 119 kingitusest, mille tema kaaskülalised eelmisel päeval jõuludeks olid saanud, olid vaid kolm raamatud. Ta järeldas, et kuigi inimesed võivad tahta raamatuid kinkida, kartsid nad valida vale raamatu.

1932. aastal lõi Harold Raymond raamatukupongide skeemi. Nende esialgne formaat oli "laku ja kleebi" süsteem, margilaadsed templid kleebiti kinkekaartidele, mille raamatumüüja lunastamise hetkel kupongilt eemaldas. 1990. aastatel muudeti see süsteem valuutalaadseks vautšeriks, kus kinkekaardid olid saadaval erinevas nimiväärtuses.

1994. aasta lõpus tutvustas Neiman Marcus kinkekaartide süsteemi USA-s. Blockbuster Entertainment oli esimene ettevõte, mis tegi seda laialdaselt, testides neid 1995. aastal ja rakendades seda üleriiklikult järgmisel aastal.

Probleemid

Reklaam, mis lubab koos ostuga 10 dollari väärtuses kinkekaarti

Pühade ajal on paljudel probleeme sobimatute kingitustega. Kõige tõhusam viis positiivse kinkekogemuse hoidmiseks tagamiseks oleks kinkida raha, kuid sularaha andmine ei ole paljudes kultuurides sotsiaalselt vastuvõetav. Kinkekaardid võivad selle probleemi teatud määral lahendada, kuid neil on muud probleemid: mõnede jaoks on kinkekaardi saamine veel halvem kui kehva, kuid isikliku kingituse tegemine. Kinkekaartide tööstuse uued tooted arenevad, et tulla toime selle "isikupäratu" kinkekaartide probleemiga, mõnede teenusepakkujate uued lahendused võimaldavad kinkekaarte kohandada ja isikupärastada.

Kinkekaarte on kritiseeritud selle pärast, et väljastajad kehtestavad ostjale või kaardi saajale kahjulikke reegleid. Näiteks võivad kinkekaardid aeguda, nendele lisanduvad haldustasud, kasutuspiirangud ja puudub kaitse pettuse või kaotuse eest. Aja jooksul võib kinkekaardi väärtus muutuda nulliks. Seetõttu on mõned müüjad kasutusele võtnud oma kinkekaartide lisatasudeta või mitteaegumise poliitika.

USA tarbijauuringu kohaselt ei ole 25% kinkekaardi saajatest ka aasta pärast kinkekaartide saamist seda ära kasutanud ja enamik inimesi ütleb, et pärast poodi jõudmist kulutavad nad kaardi väärtusest rohkem. Austraalias saab kinkekaardi rahaks vahetada, kui alles on jäänud summa, mida ettevõtte hinnangul ei ole "mugav ära kasutada".

Kaart võib ka kaotsi minna. On hinnatud, et ligi 10% kaartidest ei lunastata, ning kinkekaartide müüjad teenisid 2006. aastal USA-s kinkekaartide müügiga umbes 8 miljardit dollarit.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ HORNE, DANIEL R. (2007). "Gift Cards: Disclosure One Step Removed". The Journal of Consumer Affairs. 41 (2): 341–350. DOI:10.1111/j.1745-6606.2007.00084.x. ISSN 0022-0078. JSTOR 23860062. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2020. Vaadatud 15. aprillil 2021.
  2. 1 2 Hood, James R. (20. veebruar 2006). "Congress Considers New Gift Card Rules". consumeraffairs.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2012. Vaadatud 16. juunil 2008.
  3. ↑ "2012 Holiday Gift Card Spending Report". giftcardlab.com. 26. november 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 12. jaanuaril 2013.
  4. ↑ "Gift Cards and Financial Reporting". archives.cpajournal.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2021. Vaadatud 15. aprillil 2021.
  5. ↑ "Cash, not gift cards, the best present: consumers' association". CBS News. 24. detsember 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2008.
  6. 1 2 Lewis, Truman (20. detsember 2006). "Gift Cards an $8 Billion Gift to Retailers". consumeraffairs.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2008. Vaadatud 16. juunil 2008.
  7. ↑ "Gift cards: Why are they so popular?". BBC News (Briti inglise). 5. november 2012. Vaadatud 21. detsembril 2024.
  8. 1 2 Mangan, Lucy (17. november 2007). "An appreciation of a token". the Guardian.
  9. ↑ "National Book Tokens". National Book Tokens. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2018. Vaadatud 21. detsembril 2024.
  10. ↑ Buchanan, Matt (27. detsember 2009). "The Vile History of Gift Cards and How They Came to Destroy Christmas". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2018. Vaadatud 7. juunil 2012.
  11. ↑ "CES/NaBANCO introduces stored value card technology; Blockbuster Video is first merchant partner". Business Wire. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2013. Vaadatud 14. jaanuaril 2018.
  12. ↑ Dubner, Stephen J.; Levitt, Steven D. (7. jaanuar 2007). "The Gift-Card Economy". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2017. Vaadatud 21. veebruaril 2017.
  13. ↑ "Bad Gift Better Than Gift Card, Says Philosopher". consumeraffairs.com. 18. detsember 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. november 2012. Vaadatud 17. juunil 2008.
  14. ↑ "Ways to make gift cards have a personal touch - Holiday Guide". sections.chicagotribune.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2021. Vaadatud 15. aprillil 2021.
  15. ↑ "Gift Card Report". ScripSmart. 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2015. Vaadatud 27. veebruaril 2012.
  16. ↑ Keith, Tamara (17. november 2008). "Gift Card Warning: Check Retailer's Health". NPR. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 2. aprillil 2018.
  17. ↑ Commission, Australian Competition and Consumer (11. september 2012). "Gift cards & discount vouchers". Australian Competition and Consumer Commission (inglise). Vaadatud 31. märtsil 2022.