Koidula Muuseum
| Koidula Muuseum | |
|---|---|
 Koidula Muuseum | |
| Asutatud | 21. juuli 1945 |
| Asukoht | Pärnu, Eesti |
| Aadress | J. V. Jannseni tänav 37 |
| Liik | memoriaalmuuseum |
| Koduleht | parnumuuseum.ee/koidula |
Koidula Muuseum (ka Lydia Koidula memoriaalmuuseum) on memoriaalmuuseum Pärnus Ülejõe linnaosas aadressil J. V. Jannseni tänav 37. Muuseum on Pärnu Muuseumi filiaal ning tutvustab Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis.
Muuseum asub 1850. aastal valminud endises Pärnu Ülejõe vallakooli hoones. Hoone on ajaloomälestis registrinumbriga 8320.
Ajalugu
Ülejõe koolimaja valmis 1850. aastal ning pühitseti sama aasta 21. septembril vana kalendri järgi. Kooli juhatajaks sai Johann Voldemar Jannsen, kes õpetas seal lapsi eesti ja saksa keeles. Aastatel 1850–1863 elas hoones ka Jannseni perekond, sealhulgas tema tütar Lydia Koidula.
Alates 1857. aastast toimetas Jannsen koolimajas nädalalehte Perno Postimees. Seetõttu on hoone oluline ka eestikeelse ajakirjanduse ajaloos.
18. mail 1924 paigaldati hoonele Jannseni ja Koidula seal elamist meenutav mälestustahvel.
Lydia Koidula muuseum avati hoones 21. juulil 1945. Esialgu paiknes memoriaalmuuseum kahes toas. Väljapanekut laiendati 1951. aastal ning uusi ekspositsioone avati 1959. ja 1966. aastal. 1974. aastal sai muuseum enda kasutusse kogu endise koolimaja ning 1976. aastal avati seal uus ekspositsioon. Järgmine suurem ekspositsiooni uuendamine toimus 1998. aastal.
2019. aastal alustati muuseumihoone ja selle aia uuendamist. Muuseumi aeda rajati uus vabaõhulava, mis avati 2. juulil 2020. Ligikaudu 60 ruutmeetri suuruse lava juurde rajati umbes 350 istekohaga vaatajaala ning näitusepind.
Pärast hoone remonti ja uue püsinäituse rajamist avati muuseum külastajatele uuesti 21. septembril 2020, mil möödus 170 aastat Ülejõe koolimaja sisseõnnistamisest.
Püsinäitus
Muuseumi püsinäitus käsitleb Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula elu ning tegevust 19. sajandi rahvusliku ärkamise taustal.
Ekspositsiooni kuuluvad endise koolimaja koolituba, Jannseni kirjutustuba, Jannsenite söögituba, lastetuba, külalistetuba ja koolmeistri magamistuba. Koolitoas tutvustatakse 19. sajandi koolielu, Jannseni kirjutustoas tema tegevust koolmehe, ajakirjaniku ja kirjamehena ning Perno Postimehe väljaandmist.
Lastetoas käsitletakse Jannsenite perekonda ning Lydia Jannseni kujunemist poetess Koidulaks, tema haridusteed ja kirjanduslikku tegevust. Väljapanekus on muu hulgas tema luulekogud Vainulilled ja Emajõe ööbik ning Koidulaga seotud esemeid.
Külalistuba tutvustab Jannsenite tegevust pärast perekonna 1863. aastal Tartusse kolimist, sealhulgas Vanemuise seltsi, esimese üldlaulupeo ja eesti teatri kujunemisega seotud sündmusi. Ekspositsiooni viimane osa käsitleb Koidula elu Kroonlinnas, tema reise ja viimaseid eluaastaid.
Muuseumi teisel korrusel asub ajutiste näituste saal.
Muuseumiaed
Muuseumi taga paiknev aed moodustab osa kunagise Ülejõe koolitalu alast. Aias asuvad vabaõhulava ja näitusegalerii ning seal korraldatakse kontserte, teatrietendusi ja muid kultuuriüritusi.
Igal aastal tähistatakse muuseumiaias 16. mail Johann Voldemar Jannseni sünniaastapäeva ning antakse üle J. V. Jannseni nimeline kultuuri- ja haridusauhind.
Aias paikneb ka lastele mõeldud Lydia Koidula lapsepõlvest inspireeritud mängu- ja õppeala „Meil aiaäärne tänavas“, kus tutvustatakse muu hulgas 19. sajandi taimi ja lastemänge.
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 4 5 "Koidula Muuseum". Pärnu Muuseum. Vaadatud 23.08.2026.
- ↑ "8320 Pärnu Ülejõe vallakooli hoone, kus aastail 1850–1863 elasid J. W. Jannsen ja L. Koidula". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 23.08.2026.
- 1 2 3 4 5 6 7 "Püsinäitus". Pärnu Muuseum. Vaadatud 23.08.2026.
- 1 2 "Koidula Memoriaalmuuseum". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 23.08.2026.
- ↑ Ester Vilgats (02.07.2020). "Avati pidulikult Pärnu Koidula muuseumi vabaõhulava". ERR. Vaadatud 23.08.2026.
- ↑ Ester Vilgats (21.09.2020). "Remondi järel avas uksed Lydia Koidula muuseum". ERR. Vaadatud 23.08.2026.