Coop Konsum

Konsumi tekkimine

Konsumi areng sai alguse 1990. aastate alguses, kui Eesti jaekaubandus hakkas pärast Eesti taasiseseisvumist kiiresti muutuma. Seniste väiksemate kaupluste kõrval hakati rajama suuremaid iseteenindusega kauplusi, mille sortiment hõlmas ühe katuse all toidu- ja esmatarbekaupu.

1992. aastal avati Tallinnas Narva maanteel esimene Konsumi nime kandnud kauplus. Eesti supermarketite arengut käsitlevates uurimustes on seda kauplust nimetatud Eesti esimeseks supermarketiks. Konsumi kujunemine oli seotud Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) ja selle piirkondlike tarbijate ühistutega. Konsum kujunes järk-järgult üheks ETK peamiseks toidukaupade ja esmatarbekaupade kaupluseformaadiks. 1990. aastatel hakkas supermarketite areng Eestis kiiresti hoogustuma. Konsum konkureeris samal ajal uute Eesti ja välismaiste jaekettidega ning laiendas oma tegevust Tallinnast ja Harjumaalt ülejäänud Eestisse.

Laienemine 1990. aastatel

1990. aastate teisel poolel hakkasid Konsumi kauplused levima ka väljaspool Tallinna. Tartus avati esimene Konsum 1997. aastal Ujula tänaval. 1999. aastal järgnes Karete Konsum ning hiljem lisandusid teised Tartu piirkonna Konsumi kauplused. Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplustevõrgu areng oli osa ühistu suuremast ümberkorraldusest, mille käigus hakati seniste kaupluste asemel arendama ühtsemaid ja suurema sortimendiga kaupluseformaate.

Ka teistes piirkondades hakati olemasolevaid kauplusi järk-järgult Konsumi formaati ümber kujundama. Näiteks Harju Tarbijate Ühistu arengukavas keskenduti 1990. aastatel laia valikuga toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste arendamisele.

2000. aastad

2000. aastatel jätkus Konsumi kaupluste võrgu laiendamine ja olemasolevate kaupluste renoveerimine. Mitmed piirkondlikud tarbijate ühistud hakkasid oma kauplusi ETK ühtsete ketiformaatide järgi ümber kujundama. Järva Tarbijate Ühistu liitis 2000. aastal oma kauplusi ETK jaekettidega, sealhulgas Konsumi ja Maksimarketi formaadiga. 2004. aastal avati Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe Konsumid.

Harjumaal hakkasid mitmed renoveeritud kauplused Konsumi ketimärki kandma 2000. aastate teisel poolel. 2007. aastal said Konsumi nime Jüri ja Kuusalu uuendatud kauplused ning 2008. aastal avati Konsumi ketikauplusena Raasiku kauplus. Konsumi arenguga kaasnesid ka kaupluste suuremad renoveerimised, müügipinna laiendamine ja uuemate kassalahenduste kasutuselevõtt.

Üleminek Coop kaubamärgile

2015. aastal teatas ETK Grupp nime muutmisest Coopiks. Nimevahetuse eesmärk oli võtta kasutusele rahvusvaheliselt levinud ühistulise kaubanduse kaubamärk ning siduda Eesti tarbijate ühistud ühtsema kaubamärgiga. Sel ajal kuulus Coop Eesti süsteemi keskühistu ja piirkondlikud tarbijate ühistud ning kaupluste hulgas olid muu hulgas Konsumid, Maksimarketid ja A ja O kauplused.

2016. aastal alustasid Konsumi kauplused üleminekut Coopi kaubamärgile. Selle tulemusena võeti supermarketite nimetuseks kasutusele Coop Konsum. Seega ei tähendanud nime muutumine uue kaupluseketi loomist, vaid olemasoleva Konsumi formaadi ühendamist Coop Eesti ühtse kaubamärgiga.

2020. aastad

2020. aastatel jätkus Coop Konsumi kaupluste renoveerimine ja uute kaupluste rajamine. Uuemates kauplustes on pööratud suuremat tähelepanu energiatõhususele, iseteenindusele ja kohaliku piirkonna vajadustele.

2021. aastal avati Tartu Tervisekeskuses Mõisavahe Coop Konsum. Kaupluse avamine laiendas Konsumi võrgustikku Tartu Annelinna ja tervisekeskuse piirkonnas. 2022. aastal avati Tartu Kvissentali piirkonnas uus Coop Konsum. Ligikaudu 1000 m² suuruses kaupluses võeti kasutusele puldiga ja puldita Nutikassa ning pakuti kohapeal valmistatud pagaritooteid ja pitsasid. Kaupluse A-energiaklassi hoone toodab osa vajaminevast energiast ise ning külmaseadmete jääksoojust kasutatakse hoone kütmiseks.

2020. aastatel on Coopi piirkondlikud ühistud jätkanud olemasolevate kaupluste renoveerimist ja uute kaupluste rajamist. 2026. aastal kavandati Coopi kaupluste võrgus mitmeid uusi ja uuendatud kauplusi, sealhulgas uusi Konsumeid.

Tallinn ja Harjumaa

Tallinnas ja Harjumaal on Konsumi võrk ajalooliselt olnud üks Coopi suuremaid piirkondlikke kaupluste võrgustikke. Harju Tarbijate Ühistu tegevuspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ja Pärnu ning ühistu kaupluste hulgas on mitu Coop Konsumit. Harjumaa Konsumite arengus on olulisel kohal olnud olemasolevate kaupluste järkjärguline renoveerimine ja ümberkujundamine. 2007. aastal hakkasid Jüri ja Kuusalu uuendatud kauplused kandma Konsumi ketimärki. Hiljem lisandusid või uuendati muu hulgas Raasiku, Haabneeme, Sõpruse, Paldiski, Jüri, Kose, Kiili, Loksa ja Aruküla Konsumit.

Tartu ja Tartumaa

Tartu piirkonnas kuulub Konsumi võrk Coop Tartu kaupluste süsteemi. Esimene Tartu Konsum avati 1997. aastal Ujula tänaval. 1999. aastal avati Karete Konsum ning hiljem lisandus mitmeid teisi kauplusi. 2026. aasta seisuga kuulub Coop Tartu kaupluste hulka 14 Coop Konsumit. Nende hulgas on muu hulgas Ujula, Karete, Kivilinna, Lembitu, Mõisavahe, Ihaste, Kivi, Raadimõisa, Kvissentali, Maarjamõisa ja Kaasiku Konsum ning Tartumaa Konsumid Alatskivil, Luunjas ja Mellistes.

Ida- ja Lääne-Virumaa

Virumaal on Konsumi võrk kujunenud peamiselt piirkondlike tarbijate ühistute tegevuse tulemusena. Järva Tarbijate Ühistu laiendas oma tegevust 2000. aastate alguses Virumaale ning 2004. aastal avati Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe Konsumid. Kaupluste võrk on aja jooksul muutunud ning osa varasemaid Konsumeid on ümber kujundatud suuremateks Maksimarketiteks või asendatud uute kauplustega.

Järvamaa

Järvamaal on Coop Konsumi areng olnud seotud Järva Tarbijate Ühistuga. Ühistu alustas Konsumi formaadi laiemat kasutamist 2000. aastatel ning piirkonnas on Konsumid tegutsenud nii Paides kui ka väiksemates asulates. Konsumi kõrval haldab Coop Järva ka Maksimarketeid, väikepoode ja teisi kaupluseformaate. Järvamaal on 2026. aasta seisuga 5 Coop Konsumit, kuid Coop Järva haldab poode ka teistes maakondades.

Teised piirkonnad

Coop Konsumi kauplused on esindatud kõikides Eesti maakondades. Kaupluste arv ja formaat on piirkonniti erinev ning sõltub kohaliku tarbijate ühistu tegevusest. Piirkondlik korraldus võimaldab Coopi kaupluste võrgul tegutseda ka väiksemates Eesti asulates, kus suuremate üleriigiliste jaekettide kauplusi ei pruugi olla.