Coop Maksimarket

Esimene Maksimarket

Maksimarketi ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) avas Tallinnas Kalda tänaval Eesti esimese hüpermarketi. 4. oktoobril 1994 avatud kauplus sai nimeks Tihniku Maksimarket. Tegemist oli esimese seda tüüpi suure kauplusega Eestis, kus ühes kaupluses oli võimalik osta toidukaupade kõrval ka kodukaupu, sporditarbeid ja muid tööstuskaupu.

Maksimarketi avamine langes aega, mil Eesti jaekaubandus muutus pärast taasiseseisvumist kiiresti. 1990. aastate alguses hakkasid Eestis levima lääneriikidest tuntud supermarketite ja hüpermarketite formaadid. 1994. aastal Tallinnas avatud Maksimarket oli Eesti esimene seda tüüpi suurkauplus ning selle kontseptsioon erines senistest väiksematest toidukauplustest suure müügipinna ja laiema kaubavaliku poolest. Maksimarketi esimene asukoht oli ETK endine hulgiladu.

Laienemine 1990. aastatel

1990. aastate teisel poolel hakkas Maksimarketi formaat laienema. 1997. aastal avati Tallinnas Lasnamäe Maksimarket, mis rajati pooleliolevast klaverivabriku hoonest. Kaupluse rajamise maksumuseks kujunes ligikaudu 30 miljonit krooni.

1999. aasta 16. novembril avati Paide Maksimarket, millest sai Järva Tarbijate Ühistu esimene Maksimarket. Kaupluse avamisega võeti kasutusele ka ETK süsteemi Säästukaart.

Laienemine 2000. aastatel

2000. aasta 1. detsembril avati Laagris uus Maksimarket Pärnu maantee ääres. 6635 ruutmeetri suuruse müügisaaliga oli see avamisel senistest Maksimarketitest suurim. Kaupluse ehitamine maksis 60 miljonit krooni ning hoonesse kavandati lisaks kauplusele pagaritöökoda, kulinaariaosakond ja 130-kohaline kohvik. Laagri Maksimarket asendas Maksimarketi võrgus olulisel määral senist Tihniku kauplust, mille kasutusotstarvet hakati seejärel muutma.

2001. aastal laienes Maksimarket Tartusse. Lõunakeskuses avatud kauplusest sai Tartu esimene Maksimarket. Lõunakeskuse varasem kaubanduskeskus ja selle Maksimarket moodustasid ühe esimese suurema hüpermarketikompleksi väljaspool Tallinna.

2005. aasta mais avati Võrus uus Maksimarket. Kauplus oli Võru Tarbijate Ühistu üks suuremaid jaekaubandusprojekte ning selle rajamine maksis ligikaudu 30 miljonit krooni; sisustusele kulus veel umbes 10 miljonit krooni. Müügisaali pind oli 2650 ruutmeetrit. 2005. aasta lõpuks oli Võru Maksimarket ETK hüpermarketite keti kuues Maksimarket.

2007. aasta 1. detsembril avati Rakveres Vaala keskuses Rakvere Maksimarket. Kauplusest sai Järva Tarbijate Ühistu teine Maksimarket Paide Maksimarketi kõrval.

Tartu Maksimarketid

Tartu piirkonnas kujunes Maksimarketist Tartu Tarbijate Kooperatiivi üks põhiformaate. Lõunakeskuse Maksimarket oli linna esimene Maksimarket. Hiljem kujundati Maksimarketiks ka Eedeni varasem Konsum ning 2016. aastal avati Tartu kesklinnas Kvartali Maksimarket. Eedeni kaubandus- ja vabaajakeskus avati 2003. aastal. Tartu Tarbijate Kooperatiivi ajalooülevaates kirjeldatakse Eedeni varasemat Konsumit tänapäevase Maksimarketina. Täpne üleminek Konsumi formaadilt Maksimarketi formaadile ei ole avalikult kättesaadavates allikates selgelt dateeritud. aasta mais avati Tartu kesklinnas uus Kvartali äri- ja vabaajakeskus, mille üheks suuremaks kaupluseks sai Tartu kolmas Maksimarket. Kvartali Maksimarket asub Riia tänaval endise Tartu kaubamaja piirkonnas. Lõunakeskuse Maksimarket kolis 2016. aasta sügisel keskuse uude ossa. Kauplus avati uuel pinnal 22. oktoobril 2016 ning selle müügisaal oli veidi üle 2000 ruutmeetri suurune. Uuele pinnale paigaldati uued riiulid ja seadmed ning järgmisel aastal lisandusid iseteeninduskassad.

2010. aastad

2013. aasta 17. juulil avati Vana-Pärnus Pärnu esimene Maksimarket. Kaupluse müügisaal oli ligi 2800 ruutmeetrit ning seal oli ligikaudu 20 000 erinevat kaubaartiklit. Uues keskuses paiknesid lisaks Maksimarketile muu hulgas apteek, kohvik, lillekauplus, pagariäri ja lemmikloomapood.

2018. aasta märtsis avati Sillamäel uus Maksimarket endise Konsumi asemel. Uue kaupluse kauplemispind oli endisest poest ligi kolm korda suurem ning sortiment umbes kaks korda laiem. Kauplusesse rajati köök ja pagarikoda ning kasutusele võeti iseteeninduskassad ja Nutikassa puldid.

Sama aasta 1. detsembril avati Põlvas Coop Maksimarket. Selle hoone üldpind oli 4200 ruutmeetrit, millest Maksimarketi müügisaal moodustas umbes 2200 ruutmeetrit. Tegemist oli Põlva Tarbijate Ühistu senise ajaloo suurima investeeringuga ja Põlvamaa suurima kauplusega.

2019. aasta 29. novembril avati Jõhvis Pargi keskuses uus Coop Maksimarket. Kauplusest sai keskuse toiduankur ning selle müügipind oli üle 4500 ruutmeetri. Jõhvi Maksimarket oli üks Järva Tarbijate Ühistu 2019. aastal avatud uutest kauplustest. Sama aasta lõpus laiendas Järva Tarbijate Ühistu oma kauplustevõrku ka teiste uute kauplustega.

2020. aastad

2022. aasta 1. septembril avati Viljandis Männimäe Maksimarket. Kauplus oli Coopi 15. hüpermarket ning selle müügipind oli ligikaudu 2200 ruutmeetrit. Kaupluse projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energiatõhususele: hoone katusele paigaldati päikesepaneelid, kasutati LED-valgustust ja jahutussüsteemide jääksoojust hoone kütmiseks.

2023. aasta novembris muudeti Miiduranna Konsum pärast arendustöid Miiduranna Maksimarketiks. Kaupluse kaubavalikus suurenes tööstus- ja kodukaupade osakaal ning lisandus muu hulgas värskelt valmistatud pitsa ja kohv. Enne formaadimuutust oli Miiduranna Konsum avatud 2014. aasta juunis ning selle müügisaal oli umbes 2048 ruutmeetrit. Samal aastal valmis uuenduskuur ka Pärnu Maksimarketis ning muudeti kaupluse paigutust ja sisustust.

2026. aastal laienes Maksimarketi võrk taas kiiresti. Märtsis avati Keila Keskuses Keila Maksimarket. Kauplus on Harju Tarbijate Ühistu uus suureformaadiline kauplus ning asub Harju tänaval Keilas. Lisaks, Coop Eesti Keskühistu omandas Prisma Peremarketi ja selle 13 Eesti kauplust. Kauplused hakkasid järk-järgult Coopi nime alla minema 2026. aasta septembrist. Esimese endise Prisma kauplusena avati 10. septembril 2026 Roo Coop Maksimarket Harkujärvel. Roo oli esimene Prisma kauplus, mis Coopi kaubamärgi alla läks. 17. septembril 2026 avati Tiskre Coop Maksimarket. Tiskre kauplus oli algselt avatud Prisma kauplusena 2021. aasta septembris ning kuulus Prisma uuemate kaupluste hulka enne Coopi võrgustikku üleminekut.

Maksimarketi ja Prisma seos 2026. aastal

2016. aasta Prisma-tehing muutis Eesti jaekaubanduses Maksimarketi formaadi arengut. Kõiki endisi Prisma kauplusi ei muudeta Maksimarketiteks. Osa neist võetakse kasutusele Coopi uue või muu suureformaadilise kaupluse nime all. Näiteks Roo ja Tiskre muutusid Maksimarketiteks, samal ajal kui osa teisi endiseid Prismasid on kavandatud Coop Peremarketiteks või Coop Konsumiteks. Prisma kaupluste üleminekuga kasvab Coopi pakutav kaubavalik ning muutub ka Coopi suureformaadiliste kaupluste võrk. 2026. aasta sügisel jätkus endiste Prisma kaupluste järkjärguline üleminek Coopi erinevatele kaupluseformaatidele.

Kaupluste avamisajad ja formaadimuutused

Maksimarketite avamislugu ei ole täielikult ühesugune. Osa kauplusi rajati algusest peale Maksimarketina, osa tekkis olemasoleva Konsumi laiendamise või formaadimuutuse tulemusena ning osa 2026. aasta uusi Maksimarketeid on endised Prisma kauplused. Näiteks Paide Maksimarket avati 1999. aastal juba Maksimarketina, samal ajal kui Miiduranna kauplus tegutses alates 2014. aastast Konsumina ja muudeti Maksimarketiks alles 2023. aastal. Elva kauplus läbis sarnase formaadimuutuse: varem Konsumina tegutsenud kauplus sai Maksimarketiks 8. novembril 2023.

Endised Maksimarketid

Maksimarketi nime kandnud kaupluste arv ja asukohad on aja jooksul muutunud. Mõned varasemad Maksimarketid on suletud, kolinud või saanud teise kaupluseformaadi. Tihniku Maksimarket oli esimene Maksimarket ning avati Tallinnas 1994. aastal. 2000. aastal, pärast suure Laagri Maksimarketi avamist, hakati Tihniku kaupluse hoones kavandama Konsumi kaupluste tegevust, kuid külastatavus oli langenud ning see suleti.

Samal aastal suleti ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses asunud Rocca al Mare Maksimarket, mis muutus Rocca al Mare Prismaks ning tegutses seal aastatel 2000-2026.