Korintium

Korintium (ld corinthium) e korintose pronks (mõnikord ka must pronks) on antiikajal Korintosel valmistatud väärtuslik vasesulam, mida oma "Loodusloos" ("Naturalis historia") kirjeldas Plinius Vanem. Antiikajal räägiti, et korintium avastati juhuslikult Korintose põletamise käigus aastal 146 eKr, ent Plinius ise pidas seda lugu kaheldavaks, kuna usutavasti olid kuulsaimad korintiumitootjad tegutsenud enne seda. Hilisemal ajal vormiti korintiumist hinnalisi anumaid.

Liigid

Plinius jagab korintiumisulamid kolmeks liigiks:

  1. valge (candidum) korintium, millele andis värvi selle suur hõbedasisaldus
  2. kuldne korintium, millele andis värvi selle suur kullasisaldus
  3. vahepealne liik, milles oli kõike võrdselt

Lisaks toob Plinius sealjuures välja sulami, mida ta iseloomustab selle värvuse tõttu nimega hepatizon (kr ἡπατίζον "maksakarva"). Ta vastandab seda kvaliteedilt korintiumile, ent peab seda siiski paremaks kui Deloselt või Aiginalt pärit sulameid. Keskaegsetes allikates võib aga leida vihjeid "mustale Korintose metallile", mis on vasesulam 8 osa kulla ja 8 osa hõbedaga 100 osa vase kohta ning mida on tänapäeval seostatud hepatizon'iga. Seetõttu viidatakse ka antiiksele mustale pronksile või mustale vasele tänapäeval kui korintiumile või korintose pronksile (Corinthium aes).

Viited

  1. 1 2 3 Plin. Nat. 34.4. Ed. Karl Friedrich Theodor Mayhoff (1906). Naturalis Historia. Leipzig: Teubner. Perseus Digital Library.
  2. 1 2 Jacobson, D. M.; Weitzman, M. P. (1995). "Black Bronze and the 'Corinthian Alloy'". The Classical Quarterly. 45 (2): 580–583. ISSN 0009-8388.
  3. ↑ Neues Museum (2023). "Corinthium Aes – The Mystery of Black Copper". Staatliche Museen zu Berlin.