Kunda

 See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Kunda küla.
Kunda
Kunda tsemenditehas
Pindala: 10,1 km² (2016) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2990 (1.01.2025) Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 3612 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 30′ N, 26° 32′ E
Kunda (Eesti)
Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. See asub Kunda jõe suudmealal.

Kunda sai aleviõigused 1920. aastal, kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938 on Kundal linnaõigused.

Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord 33,1 kraadi. Linna järgi on nimetuse saanud ordoviitsiumi Kunda lade.

Linnavalitsemine

Kuni 2017. aastani oli Kunda omaette omavalitsusüksus. Aastatel 2015–2017 oli Kunda linnapea Kaido Veski. Kunda linnavolikogu juhtis 2017. aasta seisuga Janek Puusepp. Omavalitsusüksuse sümbolitena olid kasutusel Kunda lipp ja vapp.

Vaata ka: Kunda alevivolinike loend

Haridus ja kultuur

Kundas tegutsevad Kunda ühisgümnaasium ja Kunda Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke.

Tegutsevad Viru-Nigula valla muusikakool ja Viru-Nigula valla kultuurikeskus. Linnas asub veel Kunda linnaraamatukogu.

Endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud Kunda tsemendimuuseum.

Estonian Celli tehas

Majandus

Kundas tegutsevad suuremad tootmisettevõtted on AS Heidelbergs Materials Kunda tsemenditehas ja AS Estonian Cell haavapuitmassi tehas. Ettevõtted on väliskapitali omandis, 2025 aastal oli toodangu müük 98 miljonit eurot.

Tuntud inimesi

Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, kirikuõpetaja Voldemar Kuljus, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, keemik Michael Wittlich, kunstnik Uno Ong, pedagoogikateadlane Lembit Andresen, koreograaf Ženja Fokin ja taani helilooja Knudåge Riisager.

Kunda, 2020

Sõpruslinnad

Endisel omavalitsuslikul Kunda linnal oli neli sõpruslinna.

Kunda sadam 1910. aasta paiku

Ajalugu

Vaata ka: Kunda kultuur
Kunda mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894)
Kunda tsemendivabrik 1910. aastal

1805. aastal sai Kunda sadama ehitusloa ning 1812. aastal jõuti sadamas tollipunkti avamiseni.

Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud Kunda tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise Heidelberg Cement Groupi koosseisu. Aastal 1905 valmis Rakvere–Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam.

Kunda endine jaamahoone

Kunda alev lahutati Kunda-Malla vallast 26. märtsil 1920 ja sai 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega kolmanda astme linnaks.

Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida on esmamainitud 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis on nime saanud Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.

Linna idaservas asub Kunda hiiemägi.

1923. aastal avati Kunda Vabadussõja mälestussammas. Aastatel 1927/1928 ehitati Kunda kirik.

Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.

Kunda linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aasta 12. detsembril. 2017. aastal ühines Kunda linn Viru-Nigula vallaga.

Vaata ka

Viited

Välislingid