Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu. Sõna tüvevariandid erinevad laadivahelduse korral üksteisest selle poolest, et sõnast puudub või sinna lisandub sulghäälik või s-täht.
Laadivahelduse esinemise tuvastamiseks tuleb võrrelda käändsõnade puhul sõna nimetava ja omastava või osastava käände kirjapildi erinevusi. Pöördsõnade puhul tuleb võrdlemiseks kasutada verbi ma-lõpulist algvormi, da-infinitiivi ja oleviku ainsuse esimest vormi.
Näide:
Kuna tegusõna algvorm on alati tugevas astmes, saavad astmevahelduslikud tegusõnad laadivahelduse puhul järgida ainult nõrgenevat laadivaheldust.
Nõrgeneva laadivahelduse puhul tugeva astmega sulghäälik või s-täht assimileerub, asendub või kaob (vt Tabel 1).
| assimilatsioon: | (III) nd→(II) nn | `tund : tunni |
| (III) rd→(II) rr | `kord : korra | |
| (III) ld→(II) ll | `kuld : kulla | |
| (III) mb→(II) mm | `tõmba/ma : tõmma/ta | |
| (III) rs→(II) rr | `kõrs : kõrre | |
| asendumine: | b→v | tõbi : tõve |
| d→j | sada/ma : saja/b | |
| g→j | `pärg : pärja | |
| s→n | `kaas : kaane | |
| kadu: | g (~k)→0 | `saag : `sae, `sohk : sohi |
| b→0 | `kuub : kuue | |
| d(~ t)→0 | `luud : luua, `koht : koha | |
| t→0 | `mõtle/ma : `mõel/nud | |
| s→0 | käsi : `käe |
Tabel 1. Nõrgenev laadivaheldus
Tugevnevas laadivahelduses, heliline kaashäälik asendub sulghäälikuga, pikk heliline konsonant asendub (sama konsonandi ja sulghääliku) konsonandiühendiga või sulghäälik lisandub olemasolevatele sisehäälikutele (vt tabel 2). S-häälik ei osale tugevnevas laadimuutuses.
| dissimilatsioon: | (II)nn→ (III) nd | tunne : `tunde |
| (II) rr → (III) rd | murre : `murde | |
| (II)ll → (III) ld | kolle : `kolde | |
| (II)mm → (III)mb | komme : `kombe | |
| asendumine: | (II)v→ (III)b | varvas : `varba |
| (II) j→(III) g | hüljes : `hülge | |
| lisandumine: | 0 → g (~k) | oie : `oige, ohe : `ohke |
| 0 → d(~t) | roie : `roide, juhe : `juhtme |
Tabel 2. Tugevnev laadivaheldus