Lehis

Lehis
Siberi lehis
Siberi lehis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Lehis Larix
Miller

Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Lehised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes ja lähisarktikas. Nad vajavad jahedat ja niisket kliimat. Seetõttu kasvavad nad parasvöötmes mägedes, parasvöötme põhjaosas ja lähisarktikas ka tasandikel. Lehised kasvavad põhja pool ja kõrgemal teistest puudest ning nende levila ulatub sageli metsapiirini. Dauuria lehis on maailma kõige põhjapoolsema levikuga puu: Taimõril kasvab ta kuni 75. põhjalaiuskraadini.

Lehised on pioneerliigid. Nad pole pinnase suhtes nõudlikud ja nad on väga pikaealised. Nad võivad moodustada puhaspuistu, samuti kasvada koos teiste okaspuudega ja segametsades. Laialehiste lehtpuudega koos kasvavad lehised harvem.

1965. aasta andmetel moodustasid lehised 40,2% Nõukogude Liidu metsadest. Lehised moodustavad ülekaalukalt suurema osa maailma puiduhulgast kui teised puude perekonnad.

Välimus

Lehise emaskäbid

Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks levinuimaid puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga).

Lehised kasvavad 15–50 m kõrgeks.

Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.

Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, saledad (alla 1 mm jämedused). Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.

Käbid on püstised, 1–9 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (1–3 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.

Lehised Eestis

Vene ja Euroopa lehiste segaallee Vigalas
Lehise käbi

Eestisse on lehised sisse toodud. Tavalisim liik Eestis on euroopa lehis (Larix decidua). Rohkesti on kultiveeritud ka Vene lehist. Risttolmlemise tõttu on Eestis palju hübridiseerunud lehiseid.

On väidetud, et Loodi Püstmäel kasvav lehis on Eesti kõrgeim puu. Hilisemate mõõtmiste põhjal on selgunud, et tegemist on Eesti kõrguselt teise puuga.

Taksonoomia

Lehise kõige lähemad sugulased on ebatsuugad. Nad eraldusid teineteisest 45 miljonit aastat tagasi. Lehised ja ebatsuugad ühendatakse ülemperekonda Lariceae. See kuulub alamsugukonda Pinoideae, mis koosneb kahest ülemperekonnast: Lariceae ja Pineae. Viimasesse kuuluvad mänd, kuusk ja kataia.

Lehise perekond jaguneb kahte alamperekonda. Ühe moodustavad Tiibetis ja Lõuna-Hiinas kasvavad lehised (hiina lehis ja himaalaja lehis), teise ülejäänud liigid. Nood omakorda jagunevad Euraasia ja Põhja-Ameerika liikideks.

Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi:

Leitud on mitmesuguseid lehiseliikide omavahelisi hübriide. Neid kultiveeritakse samuti metsanduslikult.

Kasutamine

Lehise puit on kõva, vastupidav ja saadaval suurtes kogustes. Sellepärast kasutatakse teda laialdaselt paljudeks otstarveteks, näiteks paadiehituse, laudiste, tarade ja väravate, parketi ja aiamööbli jaoks, samuti kütteks. Puukoort tarvitatakse multši tegemiseks.

Viited

  1. ↑ Väre, Hans. "Eesti kõrgeim puu on lehis" Sakala, 04.08.2007
  2. ↑ Seil, Liisi. "Järvselja kuusk osutus Loodi lehisest kõrgemaks" Sakala, 29.08.2007

Kirjandus

Välislingid