1491. aastal on nimetatud Maardu mõisa müümisel Reynoldt Scerembehelt Kersten von Rozenile seitsmest perest koosnevat ja koormistest vaba küla Tornas, kellele seal kuulusid ammusest ajast oma maad põldude, kõnnu- ja heinamaadega ning randadega.
1498. aasta sügisel peeti seegi landknechti eesistumisel Randvere vakuses kohut. Otsustati, et Andreus Schvarte peab maksma mehetasu tema tapetud Matyes Blome lastele ühekordselt 11 marka "ja edasi võimaluste ja jõukohaselt aastast aastasse". Kohtu koosseisus osalesid järgmised Maardu mõisa külade talupojad: Hans van Nygbu (Uuskülast); Thonies van der Heneste (Thusnes); Kalsse Koup (võimalik, et Koltse talust Leppneemest).
1545. aastal sai Tallinna rae poolt turbe Poel Tonnies, kes oli tapnud Hinrich tho Thorsnimi.
1704. aasta Kaarli koguduse õpetaja Zimmermanni pihi- ja ristimisteadete raamatu andmetel oli 1704. aastal Lepnemmi ja Tohrsnemmi külas kokku 63 elanikku.
1917.–1918. aastal võtsid küla elanikud osa Viimsi valla loomisest. Esimesteks abivallavanemateks said 1919. aastal Leppneeme külast Kopli talust pärit Jakob Raja ja Niidi talust pärit Aleksander Piilberg.
1949. aasta aprillis moodustati Leppneeme külas Liiva talus esimene kolhoos – Murdlaine kalurikolhoos.
