 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Osa artiklitest teemal |
Lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT)
 |
|---|
| Seksuaalne sättumus |
| Ajalugu |
| Kultuur |
| Õigused |
| Ühiskondlik suhtumine |
| Eelarvamused/Vägivald |
| Teadusharud ja diskursus |
Lesbi on naissoost homoseksuaalne inimene – naine, kes kogeb romantilist armastust või seksuaalset külgetõmmet teiste naiste vastu. Mõistet "lesbi" kasutatakse ka selleks, et väljendada seksuaalset identiteeti või seksuaalkäitumist olenemata isiku seksuaalsest sättumusest.
Mõistet "lesbi" selle praeguses tähenduses on kasutatud alates 20. sajandist. Kui läbi ajaloo on homoseksuaalseid mehi omavaheliste suhete pärast karmilt karistatud, siis homoseksuaalsete naiste omavaheliste suhete eest on karistused olnud leebemad. Lesbisuhteid on sageli peetud ohututeks ja heteroseksuaalsete suhetega võrreldamatuteks, välja arvatud juhul, kui suhtes olevad naised on püüdnud saada traditsiooniliselt meeste omaks peetud privileege. Selle kõige tõttu on ajaloos naiste homoseksuaalsust väga vähe dokumenteeritud ja seepärast on raske anda täpset kirjeldust sellest, kuidas on naised homoseksuaalsust läbi aegade väljendanud. Varased seksuoloogid hakkasid 19. sajandi lõpus kategoriseerima ja kirjeldama samasoolist käitumist, aga et teadmised olid homoseksuaalsusest või naiste seksuaalsusest piiratud, eristasid nad lesbisid kui naisi, kes ei pea kinni naiste soorollidest ning määrasid nad vääralt vaimuhaigeteks. Selle määratluse on Rahvusvaheline Teadusnõukogu ümber lükanud.
Sellise määratluse tõttu peitsid samast soost partneriga suhtes olevad naised enda eraelu või leppisid ühiskonnast väljaheidetu sildiga. Väljaheidetud naised lõid Euroopas ja Põhja-Ameerikas enda subkultuuri ja identiteedi. Pärast teist maailmasõda, kui valitsused kiusasid aktiivselt[viide?] homoseksuaalseid inimesi, arendasid naised võrgustikke, et omavahel sotsialiseeruda ja üksteist harida. Suurem majanduslik ja sotsiaalne vabadus võimaldas neil hakata järk-järgult ise otsustama, kuidas nad loovad suhteid ja perekondi. Teise laine feminism ning naiste ajaloo ja seksuaalsuse uurijate kasv 20. sajandil laiendas mõiste "lesbi" määratlust. Algas debatt seksuaalse iha kui peamise komponendi üle, mille alusel mõistet "lesbi" defineerida. Osa naisi, kel on samast soost inimestega seksuaalseid kogemusi, ei määratle end lesbina, vaid biseksuaalina. Teistel naistel, kes küll määratlevad end lesbina, võivad seksuaalne käitumine ja seksuaalne sättumus erineda. See tähendab, et inimese seksuaalne identiteet ei pea tema seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega kokku langema. Nende lahknemist võivad põhjustada erinevad asjaolud, muu hulgas hirm oma seksuaalse sättumuse tõttu homofoobses keskkonnas eristuda.
Lesbide kujutamine meedias viitab sellele, et ühiskond on ühtaegu olnud nii huvitatud kui ka ohustatud naistest, kes vaidlustavad naise traditsioonilisi soorolle. Ühiskond, peamiselt mehed, on olnud lummatud ja vapustatud naistest, kes on romantilistes suhetes teiste naistega. Lesbiidentiteeti omaksvõtvad naised jagavad omavahel sarnaseid kogemusi, seega võib lesbiidentiteeti võrrelda etnilise identiteediga. Homoseksuaalsete inimestena on nad ühendatud heteroseksistliku diskrimineerimise ja homofoobiast tuleneva ohuga, et nende pere, sõbrad ja teised inimesed ütlevad neist lahti. Homoseksuaalsete naiste ja meeste probleemid võivad erineda. Lesbid võivad kogeda füüsilise ja vaimse tervise muresid, mis tulenevad diskrimineerimisest, eelarvamustest ja stressist. Avalikult lesbiliste suhete ja perekondade loomist mõjutavad poliitilised tingimused ja ühiskondlik suhtumine neisse.
