Lillian Gish

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lillian Gish
Lillian Gish, 1921
Sünninimi	Lillian Diana Gish
Sünniaeg	14. oktoober 1893 Springfield, Ohio, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg	27. veebruar 1993 (99-aastaselt) New York, Ameerika Ühendriigid

Lillian Diana Gish (14. oktoober 1893, Springfield, Ohio – 27. veebruar 1993, New York) oli USA teatri- ja filminäitleja. Tema filmikarjäär kestis 75 aastat (1912–1987), mis on üks pikimaid Hollywoodis, mistõttu kutsuti Gishi ka Ameerika kino esileediks.

Elu ja karjäär

Gish sündis Ohio osariigis Springfieldis. Tema vanemad olid Mary Robinson McConnell (1875–1948) ja James Leigh Gish (1872–1912). Tal oli noorem õde Dorothy, kellest sai ka populaarne filmitäht.^[viide?]

Lilliani ja Dorothy isa oli alkohoolik ja ema jäi lastega üksi. Et elatist teenida, hakkasid ema Mary, Lillian ja Dorothy näitlemisega tegelema. Oma esimese rolli tegi Lillian kuueaastaselt ning järgmised 13 aastat veetis ta teatrilavadel. 1912. aastal kohtusid õed Mary Pickfordiga, kes omakorda tutvustas neid tuntud filmirežissööri D. W. Griffithiga. Griffith oli Gishidest vaimustuses ja kohe sõlmiti ka leping American Mutoscope and Biograph Companyga. Nende esimene roll oli D. W. Griffithi filmis "An Unseen Enemy" (1912). Edaspidi mängis Lillian paljudes Griffithi kuulsates filmides, sealhulgas "The Birth of a Nation" (1915), "Intolerance" (1916), "Broken Blossoms or The Yellow Man and the Girl" (1919), "Way Down East" (1920) ja "Orphans of the Storm" (1921).

Gishid mängisid kahe aasta jooksul rohkem kui 25-s Hollywoodi lühifilmis ja nendest said tummfilmiajastu tuntuimad staarid. Pärast filmi "The Wind" ebaõnnestumist 1928. aastal tühistas MGM Lillianiga lepingu. Hiljem on Lilliani rolli selles filmis loetud tema karjääri üheks parimaks. Aastatel 1934–1942 oli ta filmindusest taandunud ja keskendus näitlemisele teatris. Kui ta 1940ndatel Hollywoodi tagasi tuli, ei pälvinud ta enam samasugust tähelepanu nagu oma karjääri algusaastail, kuid suutis siiski tõestada, et on endiselt võimeline tegema häid rolle – 1946. aastal nomineeriti ta parima naiskõrvalosatäitja Oscarile Laura Belle McCanles'i rolli eest filmis "Duel in the Sun".

Gish mängis aeg-ajalt filmides kuni elu lõpuni. 1971. aastal sai ta elutöö eest au-Oscari. Tema viimane roll oli filmis "The Whales of August" (1987), kus mängisid teiste seas ka Bette Davis ja Ann Sothern. Gishi esimese ja viimase filmi vahele jäi 75 aastat, millega ta oli mõnda aega Guinnessi rekordite raamatus. 1999. aastal valis Ameerika Filmiinstituut ta naisnäitlejate edetabelis ("AFI's 100 Years...100 Stars") 17. kohale.^[viide?]

8. veebruaril 1960 avati Hollywoodi kuulsuste alleel aadressil 1720 Vine Street Lillian Gishi täht.

Gish ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. Ta suri 99-aastaselt südamepuudulikkuse tõttu.^[viide?]

Osaline filmograafia

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lillian Gish

• Lillian Gish andmekogus IMDb (inglise)