Linuxi distributsioon

Pingviin Tux, Linuxi maskott

Linuxi (või GNU/Linuxi) distributsioon (slängis ja lühendatult "distro") on Linuxi operatsioonisüsteemil põhinev tarkvarakogumik. Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vabast tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara (peamiselt draiverid, koodekid jne).

Arendatavaid distributsioone on 2019. aasta seisuga sadu; DistroWatchil on andmeid 899 distro kohta, neist 287 on aktiivsed.

Osa on laiatarbe-distributsioonid ja teised on mõeldud täitma konkreetseid eesmärke, nagu optilistelt ketastelt käitatavad Live CD ja Live DVD distrod, mälupulkadelt ja -kaartidelt käitatavad distrod, distributsioonid süsteemitaasteks, varukoopiate ja andmelahangu teostamiseks, distrod vanadele arvutitele, samuti mobiilidele ja tahvelarvutitele ning reaalaja-distrod liitsüsteemidele.

Jaotus

Linuxi distributsioonid jaotuvad peamiselt paketipõhisuse järgi: Debian ja selle derivaadid kasutavad DPKG (Debian Package Manager) paketihaldussüsteemi ühes APT (Advanced Package Tool) tööriistaga ning Fedora (tuntud ka kui Red Hat) ja sellesarnased kasutavad RPM-i (Revolutions per Minute) paketihaldussüsteemi.

Kuna Eesti ID-kaardi tarkvara toetab ametlikult Ubuntu Linuxit, mis kasutab DPKG paketihaldurit, siis ID-kaardi tarkvara võib ühilduda kas täielikult või osaliselt teiste Debiani-põhiste distrodega.

Olemas on ka lähtekoodipõhised distrod, nt Gentoo, kui ka sellised, mis kasutavad omi paketihaldureid.

Debian ja selle DPKG-põhised derivaadid

Debian GNU/Linux – paketipõhine. Üks suuremaid vabatahtlike arendatav binaarpakettidel põhinev distributsioone. See on kõige suurema hulga kompileeritud valmispakettidega. Toetab suurimat hulka eri riistvaraplatvorme ja on lihtsasti uuendatav. Veidi raskemini installitav kui mõni teine Linuxi distro. Sobib kasutajatele, kellel on mõningane Linuxi kasutamise kogemus. Märkimisväärne on ka populaarseim Debiani derivaat Ubuntu. Ubuntu on kergesti paigaldatav, sest kõik on mahutatud ühele optilisele kettale.

Ubuntu ja selle derivaadid

Ubuntu

Ubuntu mitteametlikud derivaadid:

  • CAINE Linux – arvutikrimiminalistika jaoks mõeldud distributstioon. Osad paketid on pärit Kali Linuxist. Distro on lähedalt seotud Debiani paketivaramutega, et tagada juurdepääs uusimatele uuendustele, mida Kali distro pole ise loonud.
  • CrunchBang Linux – väikese mahuga distro, mille arendus on lõppenud. Kogukonna-põhine edasiarendus on BunsenLabs.
  • Estobuntu – eestikeelne ID-kaardi toega distributsioon koos sisseehitatud ID-kaardi tarkvaraga. Arendus on soikunud ja aegunud ID-kaardi tarkvara sellel enam ei tööta.
  • Linux Mint

Fedora ja teised RPM-põhised

Teised distributsioonid

Kerged distributsioonid

Viited

  1. ↑ "Search Distributions". DistroWatch. Atea Ataroa Limited. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  2. ↑ "DistroWatch Page Hit Ranking". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  3. ↑ "Search Distributions (Status:active)". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  4. 1 2
  5. 1 2 "Linuxikasutaja käsiraamat (raamat läbi müüdud)". Raamatukoi raamatupood. 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2002. Vaadatud 15. juunil 2019. «Linuxikasutaja käsiraamatuga» on kaasas ka RedHat Linux 6.1 CD-ROM... — Lehekülje arhiveeritud versioonis on kirjas ka raamat+CD komplekti tookordne hind.
  6. ↑ "Linuxikasutaja käsiraamat". vanaraamat.ee. Biblio OÜ. 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.

Välislingid