Loire
 |
See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Loire'i departemang. |
| Loire | |
|---|---|
 Loire Orléansis | |
| Lähe | Keskmassiivis |
| Suubub | Atlandi ookeani |
| Valgla maad | Prantsusmaa |
| Valgla pindala | 117 000 km² |
| Pikkus | 1012 km |
| Parempoolsed lisajõed | Maine'i jõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Cher, Indre, Loiret, Allier' jõgi |
 | |
Loire [luaar] on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi.
Loire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orléansi läände ning suubub Bretagne'i poolsaarest lõuna pool Atlandi ookeani. Suuremad lisajõed on Cher, Indre, Loiret ja Maine'i jõgi. Jõe ääres asuvad Orléans, Tours, Angers ja Nantes.
Antiikajal kutsuti Loire'i Ligeriks. Selle nime andsid jõele keldid ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu Gallia lugdunensise ja Akvitaania provintsi piiriks.
Erinevalt paljudest Euroopa jõgedest ei ole Loire'il peaaegu üldse paise (1985. aastal rajati Villerest' pais mõni kilomeeter Roanne'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal üleujutusi, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks.
Loire'i suurimad üleujutused on esinenud aastail 1856, 1866 ja 1910.
Loire'i oru kliimat peavad prantslased eriti meeldivaks Põhja-Prantsusmaa kohta, selleks on neil väljend le climat ligérien. Talv on pehme ning õhutemperatuuri äärmusi esineb vähem. Õhutemperatuur on harva üle 38 °C.
La Charité
Pont-canal de Briare
Gien
Sully-sur-Loire
Blois
Chaumont
Bréhémont
Saumur
Chênehutte
Le Thoureil
Les Ponts-de-Cé
Viited
- ↑ "Longest River in France". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2021.
