Lusikanuga
Lusikanuga (Lääne- ja Kirde-Eestis kõveldi, Hiiumaal koostanuga, lõunaeesti murdes luitsaväits) on väike kõvera teraga nuga, mida kasutatakse puulusikate ja -kulpide õõnestamiseks.
Oli laialdaselt kasutusel Ida-Euroopas, Eestis on selle kasutamine teada I aastatuhande algupoolelt p. Kr. .
Lusikanugade tera oli tavaliselt madalama või sügavama, 3–4 cm läbimõõduga kaarega. Noa pea sarnanes tavalise noa omaga. Lusikanugasid kasutati veel 20. sajandi alguses.
Vaata ka
Viited
- 1 2 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 105
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 151