Voolmed
 |
See artikkel räägib noast, kõhuvalu kohta vaata artiklit koolikud. |
Voolmed on endisaegne kumera teraga nuga, mida kasutati laiemate nõguspindade, eeskätt puunõude sisekülje voolimiseks.
Juba I aastatuhande algupoolel olid voolmed Baltimaades ja Soomes kasutusel.
Käepideme ehituse järgi jagunesid voolmed kolme rühma:
- hargikujulise käepidemega voolmed olid kasutusel peamiselt Lääne-Eestis, kaheharuline lühike ja lai käepide vooliti puust.
- kahe pidemega voolmed olid tuntud Ida-Eestis, nende voolmete kinnitusosa löödi ümmarguste käepidemete sisse.
- rõngasvoolmed esinesid Ida-Eestis, nende kinnitusosad ühendati ning paigaldati ümmarguse käepideme sisse.
Rõngasvoolmetega õõnestati väiksemaid esemeid, millesse kaks kätt sisse ei mahtunud. Voolmetega töötati seda enda poole tõmmates.
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. (vaadatud 01.06.2013)
- 1 2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 359
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 242