 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2025) |
Märss on kandevahend, ajaloolises tähenduses kasetohust või niinest punutud seljapaun või seljakott, mille suuava sulgeb kolmnurkne allakäänatav osa (mida nimetatakse lakaks), mis köideti otsa pidi lakapaelaga puupööra külge. Märssi kanti üle õla või ranitsa kombel seljas. Kandmed olid paelast, nöörist või niineribadest.
Märss oli üldtuntud kandevahend kogu Põhja-Euroopa metsavööndis. Eestis kasutati seda kohati veel 20. sajandi algulgi. Selle kotiga anti toitu kaasa kodunt kauem eemal viibijale, kuid käidi ka marjul, seenel, kalal. 19. sajandil nimetati märssi ka leivakotiks. Sellega said toitu kaasa mõisatööle minevad teomehed, mõisavooris käijad, kooli- ja leerilapsed. Ka karjastel olid oma leivakotid kaasas. See sisaldas peamiselt kuiva toitu: leiba, karpi pandud putru, võid, liha, silku ehk soolaräime. Mõnikord võeti kaasa ka lähkrisse pandud kalja, hapupiima või taari.
Märsiks on nimetatud ka suuresilmalist võrkkotti. Näiteks hobused sõid heinamärsist, selles säilitati eluskala jms. Võru- ja Setumaa kutsuti sellist märssi ka sõnaga "kosli" või "kossel".