Madal-Tatra (slovaki Nízke Tatry) on mäestik Euroopas, osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Fatra-Tatra piirkonnast. Selle regiooni kõrgeim tipp on Ďumbier (2043 m).
Kulgeb ida-lääne suunas. Mäestikul on lame hari. Kõrgemad tipud on Ďumbier (2 043 m), Štiavnica (2 025 m), Chopok (2 024 m), Dereše (2 004 m), Chabenec (1 955 m) ja Kráľova hoľa (1 948 m) .
Mäestiku nime võttis kasutusele geoloog Dionýz Štúr. Tema kasutas nimekuju Nižné Tatry, n-i asendas mäestiku nimes k-ga ungari geograaf Hunfalvy János.
Madal-Tatra mägedes asuvad Demänova koobas ja Demänova jääkoobas.
Mäestikus eristatakse kahte osa, mida eraldab Čertovica sadul. Idapoolne kannab nime Kráľova hoľa Tatrad. Selle moodustavad moondekivimid (põhiliselt paragneiss ja Vepori plutooni granitoidsed kivimid (granodioriit, tonaliit). Põhja pool on purskekivimite osakaal väiksem, seal esinevad valdavalt moondekivimid (amfiboliit), esineb ka mesosoikumi settekivimeid - lubjakivi, liivakivi, dolomiiti.
Kõrgem lääneosa kannab nime Ďumbieri Tatrad. Selle moodustavad kolm geoloogilist vööndit: kaks neist moodustuvad mäetekke käigus kujunenud settekivimitest, kolmanda moodustavad kristalsed kivimid.
