Mait Laas
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Mait Laas (sündinud 4. augustil 1970) on animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist, kunstnik ja õppejõud.
Haridus
Laas on õppinud Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetust ja näitejuhtimist (1988–1993). Diplomitöös sidus ta kunstiõpetuse näitejuhtimisega: kirjutas animaloo ja läks sellega edasi nukustuudiosse. Valmis film "Ja õitseski…" (1993), mis on tehtud lamenukk- ja klaasimaalitehnikas. Filmi loomises osalesid ka operaator Urmas Jõemees ja nukujuht Aarne Ahi. Mait Laas sai diplomi cum laude. Viini Kujutavate Kunstide Kõrgkoolis õppis ta audiovisuaalset meediat (professor Peter Weibeli meistriklass) aastatel 1993–1994 ja Viini Goethenistlikus Kunstikõrgkoolis kunstifilosoofiat. Tallinna Pedagoogiülikooli magistrantuuris jätkusid õpingud kunstiteaduste erialal aastatel 1994–2001. Magistriväitekirja "Visuaalse teadvuse dünaamika" teemaks oli visuaalse kunsti mõju inimest ümbritsevale füüsikalisele maailmale, töö juhendaja oli Reet Priiman.
Looming
[Nukufilm (filmistuudio)|Nukufilmi]] läks Laas tööle 1995. aastal. Esimene suurem töö sündis 1997. aastal Hardi Volmeriga, kus koostöös loodi ümarnukk- ja piksallatsioonitehnikal animafilm "Keegi veel". Seejärel hakkas Laas iseseisvalt filme lavastama. 1998. aastal valmis segatehnikas eksperimentaalfilm "Päevavalgus", kus kasutati kolmemõõtmelist lamenukku ja kuhu kaasati ka inimene. 2001. aastal valmis lastefilm "Tulelaeva kulid". Nukufilm "Teekond Nirvaanasse" (2001) võitis Oberhauseni lühifilmifestivalil peapreemia. Filmi on näidatud enam kui 40 festivalil. 2005. aastal esilinastus Berlinalel rahvusvahelises koostöös sündinud episoodifilm "Lost and Found" (episood Gene+Ratio). Laas kogus tunnustust ka animeeritud dokumentaalfilmiga "Aja meistrid" (2008), mis pühendati Eesti nukufilmi pioneeridele Elbert Tuganovile ja Heino Parsile. Maailma esimene täispikk 3D-nukuooper "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" jõudis 2013. aastal ekraanile.
Lastele mõeldes sündis nukufilmisari "Miriami lood" ning koostöös Isabel Raabe, Franziska Sauerbrey ning Raivo Möllitsaga valmis kunstiklassikat elustav animafilmisari "Rabenkultur" Saksamaa telekanalile 3Sat Kulturmagazin.
1995. aastast on tema filmiartikleid ilmunud ajakirjanduses ja olnud festivalidel zhüriiliige ning tema koostatud animafilmiprogramme näidatud rahvusvahelistel festivalidel.
Mait Laas on osalenud oma teostega paljudel kunstinäitustel ja performance'itel. Tema eestvedamisel on aset leidnud animatsiooni töötoad lastele ja ettekanded üliõpilastele Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Hiinas, Türgis, Inglismaal, USA-s. Animakooli (2001) üks asutajaid. Ta on kirjandusliku rühmituse 14 NÜ ja Euroopa Filmiakadeemia liige.
Raamatud (valik)
- "Aja algus", Mait Laas, Paavo Matsin, Marko Mägi, Erkki Kadarik (1993)
- "Miriami lood", autorid Leelo Tungal, Peep Pedmanson, koostaja ja 3D fotoillustratsioonide lavastaja Mait Laas, kunstnik Ivika Luisk, kujundanud Martin Pütsep, Ilmar Kuljus, Nukufilm (Eesti Päevaleht, 2009)
- "Tori kihelkonnakiriku kroonika: 17. sajand – 20. sajandi I pool. Die Chronik des Kirchspiels Torgel", koostanud ja kujundanud Mait Laas, tõlkinud Janis Tobreluts ja Maris Saagpakk (Randivälja Külaselts, 2015)
- "Pulma Pauli pajatused 1924-1958. Paul Raudsepp" koostaja ja kujundaja Mait Laas (Randivälja Külaselts, 2014)
- "Ma olin elus lasteaednik. Torist", autor Eva Murula, toimetaja ja kujundaja Mait Laas (Randivälja Külaselts, 2017)
Teadusartiklid (valik)
- Võsa, Aira; Laas, Mait (2023). Jacob Böhmes imaginäre Spuren in der estnischen Polit-Mystik des 19. Jahrhunderts. Lucinda Martin and Cecilia Muratori. Jacob Böhme in Three Worlds. (169−188). Berlin, Boston: De Gruyter.
- Võsa Aira; Laas Mait (2022). Eesti 19. sajandi poliitmüstika: Jacob Böhme kujuteldavad jäljed rahvuslikul ärkamisajal. Akadeemia 3-4.
- Mait Laas (2023). Die Rolle der Brüdergemeine in der estnischen visuellen Kultur. Der Herrnhuter Mihkel Tilk – Vorvater der estnischen nationalen Fotografie, Vandenhoeck & Ruprecht,
- Mait Laas (2024) ‘Trial by Fire’ of the Worldview of Pietist pastor Gustav Friedrich Cappel’s (1728-1784) in the Parish of Tori in Livonia in 1758.. Zinātniskie raksti : 13 (XXXIII) : Piētisms Baltijas vēsturē - pētnieciskas aktualitātes un detaļpētījumi (17.-20. gs.)
Näitused
- 1992 "Kevade sünd" Tallinna Pedagoogilises Instituudis; "Veenus" grupinäitus Tervishoiumuuseumis
- 1993 "Elu mäng" Göteborgis; "Müra" Eesti noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones; "Hall argipäev, valged unenäod ja reaalsus" Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogus
- 1993 Diplomilavastus – performance "Kas oma silm on kuningas?" Lasnamäe Paeväljal, Tallinn
- 1993 Grupinäitus Tallinna Lillepaviljonis
- 1995 14NÜ Valguslavastus raamatule "Kaks muinasjuttu" "Rüütli Galeriis" Tallinnas ja Tartus
- 1995 "Ego ja mõju" grupinäitus Rahvusraamatukogus
- 1996 Eesti-Austria noorte kunstnike ühisnäitus "1000 aastat Austria riiki" galeriis "Sammas", Tallinn
- 1997 Osalemine grupinäitustel "Noored Eesti kunstnikud" Kielis ja Schleswigis Saksamaal
- 1997 Osalemine performance-näitusel "Aeg, ruum, liikumine" Paides
- 1998 Kirjanike Liidu musta laega saalis 14NÜ ruumiline raamatulavastus "Poeet ja udemeteliini operaator', Tallinn
- 2001 Kirjanike Liidu musta laega saalis 14NÜ ruumiline raamatulavastus "Aabits", Tallinn
- 2007 Rändnäitus "Nukufilm 50 ehk Hing sees", Tallinn, Dresden, London, Tampere, Fredrikstad, Moskva
- 2008 Visuaaletendus "Vaikelu Linnuga" Kanuti Gildi tantsumaratonil "Made in Estonia"
- 2016 Fotonäitus "Mihkel Tilk – Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887"
- 2020 Elav miniatuur "Leegitsev Randivälja. 18. sajand" Randivälja kirikus, Tori
- 2025 "Kultuuristatud bussipeatused"
Filmograafia
| Aasta | Filmi pealkiri | Liik | Roll filmitegijana | Režissöör |
|---|---|---|---|---|
| 1993 | "Ja õitseski..." | animafilm | režissöör, stsenarist, kunstnik, animaator | Mait Laas |
| 1996 | "Keegi veel" | animafilm | režissöör, kunstnik | Mait Laas, Hardi Volmer |
| 1998 | "Päevavalgus" | animafilm | režissöör, stsenarist, kunstnik | Mait Laas |
| 2000 | "Teekond Nirvaanasse" | nukufilm | režissöör, stsenarist, kunstnik | Mait Laas |
| 2001 | "Tulelaeva kulid" | nukufilm | režissöör, kunstnik | Mait Laas |
| 2003 | "Miriami Jõulupäkapikk" | animafilm | režissöör, produtsent, monteerija | Mait Laas |
| 2005 | "Generatsioon" | nukufilm | režissöör, stsenarist, kunstnik, monteerija | Mait Laas |
| 2008 | "Aja meistrid" | dokumentaalfilm
animafilm |
režissöör, stsenarist, operaator, produtsent,
kunstnik, monteerija, teksti lugeja, värvimääraja |
Mait Laas |
| 2009 | "Miriami katkine pilt" | animafilm | idee | Priit Tender |
| 2012 | "Miriami rohelised täpid" | animafilm | idee | Priit Tender |
| 2012 | "Miriami köögikombain" | animafilm | idee | Andres Tenusaar |
| 2013 | "Miriami tuulelohe" | animafilm | idee | Riho Unt |
| 2013 | "Lisa Limone ja Maroc Orange:
tormakas armulugu" |
animafilm | režissöör, kunstnik, monteerija | Mait Laas |
| 2015 | "Miriami kodutu koer" | animafilm | idee | Andres Tenusaar |
| 2016 | "Miriami kana unistus" | animafilm | idee | Priit Tender |
| 2016 | "Mees ja naine" | animafilm | režissöör, stsenarist, kunstnik | Mait Laas |
| 2017 | "Miriam järve ääres" | animafilm | idee | Riho Unt, Sergei Kibus |
Tunnustus
- 2016 – Tori valla vapimärk
- 2007 - Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2007: rahvusvahelise kollokviumi "Voodoo hing" ja nukufilmi stuudio 50. juubeliaasta korraldamine (koos Reet Grosbergiga)
Filmiauhinnad (valik)
- 1999 I auhind lühifilmide kategoorias, 6. Sinisen Meren Elokuvajuhlat, Rauma, Soome – filmi "Päevavalgus" eest
- 2000 "One Eisen" (auhind parimale režissöörile), 16. Riia rahvusvaheline filmifestival "Arsenāls" – filmi "Teekond Nirvaanasse" eest
- 2001 Prix d'animation, 20e Festival International du Film d'Environment, Paris, Prantsusmaa – filmi "Teekond Nirvaanasse" eest
- 2001 Publikupreemia, 6th Cinematexas International Short Film Festival, Austin, USA – filmi "Teekond Nirvaanasse" eest
- 2001 Grand prix, 47. Internationale Kurzfilmtage Oberhausen, Saksamaa – filmi "Teekond Nirvaanasse" eest
- 2008 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (dokumentaalfilmi preemia) – filmi "Aja meistrid" eest
- 2008 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind Neitsi Maali (aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest) – filmi "Aja meistrid" eest
- 2008 Parima eluloofilmi auhind, 27. Asolo Art Film Festival, Itaalia – filmi "Aja meistrid" eest
- 2008 FIPRESCI auhind (Balti võistlusprogramm), Tallinna Pimedate Ööde filmifestival – filmi "Aja meistrid" eest
- 2013 Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aasta animatsioonipreemia – Nukufilmi loomingulisele meeskonnale – Mait Laas, Ragnar Neljandi, Märt Kivi, Ivika Luisk, Triin Sarapik-Kivi
- 2014 parima animafilmi preemia – Cabrito de Plata – pikkade filmide kategoorias, Monterrey International Film Festival (Mexico) – filmi "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" eest
- 2014 parima välismaise filmi auhind, China International Animation and Digital Arts Festival (CICDAF) – filmi "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" eest
- 2014 "Lumiere" auhind – Euroopa silmapaistev saavutus, 6. Rahvusvaheline 3D (I3DF) Liege, Belgia – filmi "Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu" eest
- 2017 Alves Coista nimeline parima filmi auhind – CINANIMA – 41. International Animated Film Festival (Espinho, Portugal) – filmi "Mees ja naine. Vadja lugu" eest
Viited
- ↑ Laas, Mait; Priiman, Reet (1999), Visuaalse teadvuse dünaamika. Visuaalne teadvuskogemus. Kunst. Keskkond: magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn, vaadatud 17. septembril 2024
- ↑ Funk, Karlo (1997). "ÜRO suure tamme all [filmist "Keegi veel"". Teater. Muusika. Kino. 1997 (8/9): 50-51.
- ↑ Dan Sarto (1. detsember 1999). "SAFO `99: How A Festival Should Be". Animation World Network.
- ↑ Chris Robinson (2010). Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York, London: Contiinuum. Lk 209-215.
- ↑ Riina Mägi (17. mai 2001). "Animafilm ja eestlase ego". Vooremaa. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2021. Vaadatud 16. detsembril 2021.
- ↑ Tarmo Teder (9. veebruar 2001). "Kriitikud ja poliitikud". Sirp.
- ↑ Ruus, Jaan (22.11.2007). "Nukkude parade-allez". ekspress.ee. Vaadatud 17.07.2024.
- ↑ "Oberhausener Kurzfilmtage: Sieg für Spiritisten-Story". Der Spiegel (saksa). 9. mai 2001. ISSN 2195-1349. Vaadatud 17. septembril 2024.
- ↑ "Berlinale Talents Programme | Berlinale Forum Opening Film: 'Lost and Found'". Berlinale Talents (inglise). Vaadatud 17. septembril 2024.
- ↑ Lauri Kärk, Jaak Lõhmus (14. veebruar 2005). "Meie mees Berliinis". Postimees.
- ↑ Jan Kaus (2006). Superorgaaniline animatsioon. Teater.Muusika.Kino nr.7. Lk 89-98.
- ↑ "Üks maailm, kaks erinevat lähenemist". Postimees. 15. oktoober 2005. Vaadatud 21. novembril 2025.
- ↑ Birgit Püve (4. detsember 2007). "Aja meistrite jälgedes". Ekspress.
- ↑ Tiit Tuumalu (14. detsember 2016). "Eesti film valiti mõjukamate 3D-filmide sekka". Postimees.
- ↑ "Lisa Limone and Maroc Orange: tormakas armulugu (2013) – Film, mida tasub kuulata". Ma Armastan Filme - Mart Raun - Filmiblogi. 19. märts 2013. Vaadatud 17. juulil 2024.
- ↑ Tiit Tuumalu (19. november 2015). "Isegi radikaalsete kurdide toetajaks on seda nukufilmi peetud". Postimees.
- ↑ Tõnson, Margit (30. jaanuar 2014). "Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu". Ekspress. Vaadatud 30.06.2022.
- ↑ Rabenkultur (mai 2012). "Klassische Kunst für Kids". tvspielfilm.de. Vaadatud 30.06.2022.
- ↑ "Kinder entdecken Kunst". geolino.de (saksa). 24. veebruar 2025. Vaadatud 5. märtsil 2025.
- ↑ Laas, Mait (5. juuni 1995). ""1895": Priit Pärna ja Janno Põldma uus joonisfilm". Postimees. Lk 14.
- ↑ nt. Mait Laas (29. jaanuar 2020). "Birthdays and tombstones: Nukufilm Studio Turns 60". ASIFA Magazine / The International Animation Journal Since 1961.
- ↑ Laas, Mait (21. oktoober 2021). "Eestis näidati liikuvaid pilte esimest korda Pärnus". Postimees. Vaadatud 15. juulil 2023.
- ↑ "Peeter Sauterist rääkiv film võistleb tippklassi festivalil". Raamatud. 28. oktoober 2019. Vaadatud 25. veebruaril 2025.
- ↑ "Kommentaar: Eesti animeeris Saksat". Kultuur. 20. aprill 2003. Vaadatud 21. novembril 2025.
- ↑ nt. Zippy Frames (17. oktoober 2019). "DOK Leipzig 2019". Zippy Frames.
- ↑ "Karaoke (ART) | PACT Zollverein". www.pact-zollverein.de. Vaadatud 20. märtsil 2024.
- ↑ "Pencils, Puppets and Pixels, Berlinale Talents". 15. veebruar 2010.
- ↑ Monica Sikk. "Avangard muutuvale inimesele" Õhtuleht, 16. veebruar 1996
- ↑ Under and Tuglas Literature Centre; Pilv, Aare (juuni 2013). "A Small Guide to the (Tartu) Paranoiac-Critical Rhizome". Methis. Studia humaniora Estonica. 8 (11): 22–47. DOI:10.7592/methis.v8i11.1000.
- ↑ Aasaru, Heikki (26. juuli 2009). "Ilmus Eestis esimene 3D piltidega lasteraamat". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
- ↑ Kruuse, Merilin (3. august 2009). "Esimene 3D-piltidega Eesti lasteraamat vallutab müügiedetabeleid". delfi.ee. Vaadatud 30.06.2022.
- ↑ Aldur Vunk. "Tori kihelkonnakiriku kroonika". Tuna 1 / 2016.
- ↑ Merike Teder (21. mai 2014). "Mälestusteraamat juhatas sõjahauani". Postimees.
- ↑ ERR, Peeter Helme | (8. juuli 2014). "Arvustus. Sõjast, aga mitte ainult: ühe maamehe mälestused". ERR. Vaadatud 19. augustil 2024.
- ↑ Valme, Valner (29. märts 2017). "Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
- ↑ Schweinfurth, Reiner (18. august 2019). "Jacob Böhme in Osteuropa: In den Osten kommt das Licht". Frankfurter Allgemeine Zeitung. Vaadatud 19.08.2024.
- ↑ "Jacob Böhme in Three Worlds: The Reception in Central-Eastern Europe, the Netherlands, and Britain", Jacob Böhme in Three Worlds (inglise), De Gruyter, 18. detsember 2023, DOI:10.1515/9783110720525/html?lang=en#contents, ISBN 978-3-11-072052-5, vaadatud 19. augustil 2024
- ↑ "Akadeemia : Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus märts 2022 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 19. augustil 2024.
- ↑ "Akadeemia : Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus aprill 2022 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 19. augustil 2024.
- ↑ "Die Herrnhuter Brüdergemeine im 18. und 19. Jahrhundert". Vandenhoeck & Ruprecht Verlage (saksa). Vaadatud 19. augustil 2024.
- ↑ Laas, Mait (2024), "'Trial by Fire' of the Worldview of Pietist pastor Gustav Friedrich Cappel's (1728-1784) in the Parish of Tori in Livonia in 1758", Zinātniskie raksti : 13 (XXXIII) : Piētisms Baltijas vēsturē - pētnieciskas aktualitātes un detaļpētījumi (17.-20. gs.), Latvijas Nacionālā bibliotēka, DOI:10.52197/iodr5233, vaadatud 14. juulil 2025
- ↑ "Sirp 19 märts 1993 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 11. septembril 2024.
- ↑ Möldre, Aile (2018). Eesti raamatu 100 aastat. Tallinn: Riigikantselei, AS Meedia, Post Factum. Lk 172. ISBN 978-9949-603-43-5.
- ↑ Ruth Jyrjo. "Mustvalge asi paberist & papist". Keel ja Kirjandus 1994/6.
- ↑ Udo Uibo. "Meie luuleke". Looming ; 4 1994-04.
- ↑ Juku-Kalle Raid (8. november 1996). "Õnn: naturaalsuse ja meedia kokkupõrge Vabaduse väljakul". Postimees kultuur.
- ↑ ""Künstler aus Estland. Von Träumen, Landschaften und Spässen"". Schleswiger Nachrichten. 15. aprill 1997. Lk 7.
- ↑ Mati Sirkel. "Keegi ei karju ega kakle, keegi ei tulista". Looming 1998 / 3.
- ↑ Vaino, Maarja (veebruar 2017). "Vasaku käe valikud". Looming. 2017 (2).
- ↑ "Jubiläumsausstellung "HAVING SOUL – 50 Jahre Puppentrickstudio Nukufilm"". Deutsches Institut für Animationsfilm. 20. aprill 2007. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ "Priit Pärna päev Londonis". Postimees. 8. september 2007. Vaadatud 21. novembril 2025.
- ↑ "Selgusid tänavused Tallinna kultuuriteo laureaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2021. Vaadatud 9. detsembril 2021.
- ↑ "Selgusid tänavused Tallinna kultuuriteo laureaadid". Postimees. 15. detsember 2008. Vaadatud 21. novembril 2025.
- ↑ "128 aastat tagasi unikaalseid pilte teinud fotograafi tööd saavad esmakordselt näitusele". Postimees. 14. detsember 2015.
- ↑ "Galerii ⟩ Tori bussipeatusi ilmestavad fotoseinad". Pärnu Postimees. 22. juuni 2025. Vaadatud 14. juulil 2025.
- ↑ PP, PP (20. detsember 2016). "Tori vald tunnustas Mait Laasi ja Kerli Sosi". Postimees Online. Vaadatud 27. veebruar 2024.
- ↑ Adamsoo, Martin (9. september 2007). "Estonian animation celebrates 50th anniversary". filmneweurope.com. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ Künstler, Aili (14. september 2007). ""Nukufilm 50" ehk "Hing sees"". sirp.ee. Vaadatud 27. veebruar 2024.
- ↑ Denney-Phelps, Nancy (18. veebruar 2008). "WARNING: YOUR DREAMS HAVE BEEN ANIMATED". awn.com. Vaadatud 27. veebruar 2024.
- ↑ Anton Nigov (Tõnu Õnnepalu) (2002). Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 208-211.
- ↑ Tiit Tuumalu (30. detsember 2014). "Mait Laasi film sai Lumiere´i auhinna". Postimees.
- ↑ "Mait Laasi "Mees ja naine. Vadja lugu" võitis Cinamina festivalil parima filmi preemia". ERR. 12. november 2017.
Välislingid
- Mait Laas Eesti filmi andmebaasis