 | See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Manipuleerimisega toimetulek. Lisateavet artikli arutelust |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2018) |
 |
See artikkel on vaimsest käitumisest; käsitsusseadme kohta vaata Manipulaator |
Manipuleerimine on kellegi kaval mõjutamine, pannes teda teataval viisil tegutsema, hoolimata tema varasematest seisukohtadest.
Manipuleerimine on õpitud käitumine, kuna seda hakatakse õppima juba varajases lapsepõlves ning peetakse üheks toimetulekustrateegiaks. Igaühel on valik, kas teistega manipuleerida või mitte, aga oluline on eristada manipuleerimist mõjutamisest. Manipuleerimine on üksteise huvidega mittearvestamine ja ärakasutamine oma eesmärkide saavutamiseks, mõjutamine aga ainult enda huvidega arvestamine.
Igasuguse manipulatsiooni mõju on lühiajaline. Manipuleerija ei huvitu teiste tunnetest ja mõtetest, mis võib olla põhjustatud vähesest emotsionaalsest intelligentsusest.
Isikud, kes kasutavad manipuleerimist, saavutavad reeglina oma tahtmise kas lunimise, palvete või põhjendamise kaudu.
Õpetaja Lehe artiklis pööras Tiia Penjam tähelepanu sellele, et ka kooli õppemeetodite uuendamises võib esineda manipulatsiooni.
Kui arvestada Krips (2010) teooriatega, siis võib innovatsioon muutuda manipulatsiooniks, kui õpetaja suhtub õpilasse kui objekti, keda kasutatakse oma eesmärkide saavutamiseks. Tüüpilisemad manipuleerimisvõtted on sundimine, valetamine või informatsiooni varjamine ning mingi emotsiooni, näiteks hirmu või kaastunde tekitamine. Manipuleerimine suhetes toimub tahtlikult või tahtmatult ja selle tagajärg on suhete rikkumine. Sageli manipuleeritakse teise inimese nõrkusi ja hirme ära kasutades. Manipuleerija ise aga oskab suhteprobleemide tekkimisel vastutust vältida.
Tööalane manipuleerimine võib olla seotud võimu kuritarvitamise või kolleegide hirmude ja nõrkuste ärakasutamisega, mis kahjustab ettevõtte koostöökultuuri.
Kui juht on manipuleeriv, töötavad tema alluvuses käsutäitjad, mis pärsib meeskonnatöö toimimist. Tööalaselt on manipuleerimine sageli seotud võimuga. Kellel on rohkem võimu, saab seda ära kasutada. Tavaliselt jätavad manipuleerijad, nagu ka ahistajad, töösuhetes endast meeldiva mulje. Enamasti koondavad nad enda ümber töökaaslastest poolehoidjaid, samas kui ülejäänud tõrjutakse mingil viisil eemale.
Turumanipulatsioonis on omad reeglid ning Euroopa riikides on see keelatud. Süüteona käsitletakse tehinguid, mis rikuvad väärtpaberituru usaldusväärsust. Turul toimuvat jälgib järelevalveasutus, mis uurib kahtlaseid tehinguid ning edastab süüteod kohtusse.
Laias laastus jaotatakse manipulatsioon turumajanduses kolmeks:
Erandina on Euroopa Liidus lubatud finantsinspektsiooni kehtestatud manipulatsioonid, kui neil on õigustatud põhjendus. Eestis selliseid erandeid siiani kehtestatud ei ole.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Manipuleerimine |