Vastuolud on ühiskonna tähtsaim omadus: ühiskonda valitsevad mitmesugused vastuolud. Kuna nende loomus erineb, tuleb neid ka käsitleda eri moel. Kõige tähtsam erinevus on ühelt poolt massidesiseste vastuolude ning teiselt poolt masside ja nende vaenlaste vaheliste vastuolude vahel. Ka sotsialistlikke institutsioone kimbutavad vastuolud, kuid neid ei tohi alla suruda, nagu seda tehti Stalini ajal.
Kultuurirevolutsioon: revolutsioon ei kaota kodanlikku ideoloogiat. Sotsialismis klassivõitlus jätkub ja isegi tugevneb. Seepärast tuleb jätkata võitlust vaenuliku ideoloogia ja selle ühiskondlike juurte vastu.
Kolme maailma teooria: külma sõja ajal moodustasid kaks imperialistlikku riiki, USA ja NSV Liit, "esimese maailma". Teine maailm koosnes ülejäänud imperialistlikest riikidest ja nende mõjusfääridest. Kolmas maailm koosnes mitteimperialistlikest maadest. Nii esimene kui ka teine maailm ekspluateerisid kolmandat, kuid esimene oli kõige agressiivsem. Imperialism on esimese ja teise maailma töölised ära ostnud, et revolutsiooni ära hoida. Kolmanda maailma inimestel pole aga isegi lühiajalist huvi senist olukorda säilitada. Seepärast on revolutsioonil kõige kergem alata kolmanda maailma maades, nõrgendades omakorda imperialismi ka teistes riikides tekkivate revolutsioonide suhtes.