Marc Márquez

2013

12. juulil 2012 teatati, et Márquez sõlmis kaheaastase lepingu Repsol Honda meeskonnaga MotoGP sarjas, asendades pensionile minemas Casey Stonerit ja liitudes alates 2013. aastast tiimikaaslase Dani Pedrosaga.

Márquez testis Honda RC213V-d esimest korda Valencias pärast 2012. aasta hooajalõppu, olles natuke üle sekundi aeglasem kui Dani Pedrosa, kes oli ajatabeli tipus. Márquez oli taas üllatav esimesel ametlikul MotoGP testil Sepangi rahvusvahelisel ringrajal, kus ta lõpetas kaks esimest testipäeva kolmandal kohal Pedrosa ja Jorge Lorenzo taga ning Valentino Rossi ees neljandal kohal, enne kui viimasel päeval Rossiga kohad vahetas. Márquez tegi sessiooni lõpus ka võidusõidu simulatsiooni ning tema ajad olid järjepidevad ja uustulnuka kohta fenomenaalsed. Márquez jätkas oma muljetavaldavat vormi Honda eratestil Austinis, kus ta oli kõigil kolmel päeval ajatabelite tipus.

7. aprillil 2013 oma esimesel MotoGP etapil Kataris saavutas Márquez kolmanda koha. Järgmisel etapil, Ameerika Grand Prix'l, startis ta esireast ja sai 20 aasta ja 62 päeva vanuselt noorimaks tippklassi kvalifikatsiooni võitjaks, purustades Freddie Spenceri 31 aastat püsinud rekordit (hiljem ületas selle Fabio Quartararo 2019. aastal). Samal etapil tuli ta ka noorimaks MotoGP võitjaks.

Hooaja jooksul võitis ta veel viis korda (Saksamaal, Laguna Secas, Indianapolises, Tšehhis ja Aragónis) ning lõpetas Valencia Grand Prix'l kolmandana, mis kindlustas talle maailmameistritiitli debüüthooajal. Ta sai ka tippklassi noorimaks meistriks 20. aasta ja 266. päeva vanuselt.

2014

Márqueze teine MotoGP hooaeg algas võimsalt. Ta võitis esimesed 10 etappi Katarist Indianapoliseni. Sellega kordas ta Mick Doohani 1997. aasta rekordit. Márquez võitis ka Suurbritannias ja kindlustas juba Jaapani Grand Prix'l oma teise järjestikulise maailmameistritiitli, kolm etappi enne hooaja lõppu.

Hooaeg lõppes kokku 13 etapivõiduga, mis oli uus rekord ühe hooaja jooksul. Samuti püstitas ta rekordi 13 kvalifikatsioonivõiduga. Kokku kogus Márquez 362 punkti, edestades Valentino Rossit 67 punktiga.

2015

Márquez oli 2015. aasta meistritiitli favoriit, kuid tal oli raskusi uue aasta mootorrattaga harjumisega. Márquez alustas hooaega Kataris viienda kohaga pärast seda, kui esimeses kurvis tehtud viga viis teda viimaste sõitjate hulka. Ta võitis hooaja jooksul 5 etappi (Austinis, Saksamaal, Indianapolises, San Marinos ja Austraalias), kuid katkestas ka 6. etapil.

Tema hooaega iseloomustavate episoodide hulgas oli Argentina Grand Prix, kus tal oli Rossiga viiendas kurvis kaks ringi enne lõppu kokkupõrge ja Márquez kukkus rattalt maha ning katkestas, mis tähistas tema esimest katkestamist pärast 2014. aasta Austraalia Grand Prix'd. Sarnane olukord kordus Malaisia ​​Grand Prix'l; mõlemal juhul olid tagajärjed vastuolulised ja teisel juhul ka Rossi jaoks regulatiivsed. Viimasel etapil Valencias saavutas ta võitja Jorge Lorenzo järel teise koha.

Márquez lõpetas 242 punktiga kolmandal kohal hooaja üldarvestuses.

2016–2019

2016. aastal teenis Hispaanlane enda kolmanda MotoGP maailmameistritiitli, mis oli tema karjääri viies maailmameistrivõistluste tiitel. Matemaatiliselt kindlustas ta tiitli juba kolm etappi enne hooaja lõppu. Sama saavutus, mille ta kordas kaks aastat varem Jaapani Grand Prix’l, Hondale kuuluval rajal. Kuigi tal oli sama palju etapivõite kui eelmisel aastal, tõi seekord edu järjepidevamad tulemused ja vastaste ebajärjekindlus. Tiitli kindlustamise järel katkestas ta vaid korra, Austraalia Grand Prix’l. Hooaja lõpetas ta 298 punktiga.

2017. aastal alustas ta oma viiendat järjestikust hooaega Repsol Honda meeskonnas. Tema meeskonnakaaslane oli taas kaasmaalane Dani Pedrosa. Hooaja esimesel etapil Kataris lõpetas ta neljandana ning teenis oma esimese etapivõidu Ameerika Grand Prix’l, kus ta saavutas viienda järjestikuse võidu Circuit of the Americas ringrajal. Hispaanias ja Kataloonias lõpetas ta teisena, Prantsusmaal katkestas, Itaalias oli kuues ja Assenis kolmas. Saksamaal saavutas ta hooaja teise võidu, mis oli seal tema kaheksas võit viimase kaheksa aasta jooksul. Edasi järgnesid võidud Tšehhis ja San Marinos, teised kohad Austrias ja Jaapanis ning esikohad Aragónis ja Austraalias. Suurbritannias katkestas ta pärast kvalifikatsioonivõitu. Hooaja viimasel etapil Valencias lõpetas ta kolmandana, kindlustades maailmameistritiitli 298 punktiga, mis oli sama punktisumma kui eelmisel hooajal.

2018. aastal alustas Márquez teise kohaga Kataris. Argentinas sai ta karistuse ebaõige manöövri ja kokkupõrke eest Valentino Rossiga, mille järel langes 30-sekundilise karistuse tõttu 18. kohale. Seejärel võitis ta Ameerikas, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Aragonis, Tais, Jaapanis (kus kindlustas tiitli) ja Malaisias. Lisaks lõpetas ta teisena Kataloonias, Austrias ja San Marinos ning kolmandana Tšehhis. Itaalias ja Austraalias ta kukkus (16. koht ja katkestamine). Hooaja lõpus tuli ta 321 punktiga maailmameistriks.

2019. aastal jätkas ta samas meeskonnas, seekord koos Jorge Lorenzoga. Katari Grand Prix’l lõpetas ta teisel kohal Andrea Dovizioso järel, nagu ka eelneval aastal. Ameerikas kukkus ta liidrina sõites. Itaalia Grand Prix’l tuli ta taas teiseks, seekord Danilo Petrucci järel. Kataloonia etapil võitis ta, kuna Lorenzo, Dovizioso, Rossi ja Viñales katkestasid. Saksamaal Sachsenringil saavutas ta oma kümnenda järjestikulise võidu. Austrias jäi ta teiseks pärast pingelist heitlust Doviziosoga, kes möödus temast viimases kurvis. Suurbritannias kaotas ta finišisirgel Alex Rinsile 0,013 sekundiga.

Hooaja lõpus saavutas Márquez kaksteist võitu, kuus teist kohta, kümme kvalifikatsioonivõitu ja 420 meistrivõistluste punkti, saades esimeseks sõitjaks, kes ületas 400 punkti piiri, lõpetades Tais kaheksandat korda maailmameistrina neli etappi enne hooaja lõppu, pärast duelli Fabio Quartararoga.

2020

Hooajaeelsel perioodil sõlmis Márquez Hondaga uue nelja-aastase lepingu, mis pikendas tema lepingut 2024. aasta lõpuni. Hooaja esimene etapp Jerezis oli edasi lükatud koroonapandeemia tõttu. Esimesel etapil Jerezis kukkus ta Fabio Quartararo tagaajamisel mootorrattalt maha. Kukkumise tagajärjel murdis ta parema õlavarreluu ja ta ei lõpetanud võidusõitu, mille võitis Quartararo. Márquez naasis Andaluusia Grand Prix'le vaid neli päeva pärast oma esimest operatsiooni mis toimus 21. juulil 2020. Ta osales võistlusnädalavahetuse laupäevasel neljandal vabatreeningul, kuid teatas, et tal on hiljuti vigastatud käes liiga palju valu. Ta loobus Andaluusia etapist. Márquez jättis ülejäänud aasta ja järgmise hooaja kaks esimest etappi vahele.

2021

Márqueze naasmist oodati 2021. aastal. Pärast kahe Kataris toimunud etappide vahelejätmist teatas ta oma naasmisest enne Portugali Grand Prix'd, lõpetades seitsmendal kohal ja kogudes üheksa punkti. Pärast üheksandat kohta Jerezis kannatas Márquez kolm järjestikust katkestamist (sealhulgas ühe Le Mansis, kus ta juhtis võidusõitu vihmastes tingimustes). Saksamaa Grand Prix'ks kvalifitseerus Márquez teiselt realt. Sõidu alguses haaras ta liidripositsiooni ja hoidis seda, saavutades oma esimese võidu 581 päeva jooksul ja 11. järjestikuse võidu Sachsenringil. Márquez järgnes kahe punktiga Assenis ja Austrias, teise kohaga Aragonis, neljanda kohaga Riminis ning seejärel järjestikuste võitudega Austinis ja Misanos. Vaatamata kahele võidule langes ta tiitliheitlusest välja ning seetõttu jättis ta hooaja kaks viimast etappi Portiugalis ja Valencias vahele, keskendudes järgmiseks hooajaks täielikule taastusravile. Márquez lõpetas aasta siiski nelja poodiumikohaga, millest kolm olid võidud, 142 punkti ja 7. kohaga sõitjate edetabelis. 2021. aasta hooajal kukkus ta 14. etapi jooksul kokku 22 korda.

2022

Márquez lõpetas hooaja esimesel etapil Kataris viiendal kohal. Hooaja teisel etapil, Indoneesia Grand Prix'l treeningutel Mandalikas kukkus ta kolm korda. Pärast neljandat kukkumist, mis oli hommikusel soojendussessiooni ajal toimunud suur high-side (järsk kukkumine, kus mootorratas paiskab sõitja külje pealt või üle lenkstangi), viidi ta kiiruga haiglasse. Ta ei saanud vigastada, kuid kuulutati võidusõiduks kõlbmatuks. Pärast täiendavaid uuringuid Hispaanias diagnoositi tal diploopia. Tema puudumisel hooaja kolmandal etapil, Argentina Grand Prix'l, asendas Honda testisõitja Stefan Bradl. Tema hooaeg jätkus Itaalia Grand Prix'ni, mille järel otsustas ta teha neljanda operatsiooni paremale käele. Ta naasis võidusõitmisele septembris Aragonis, kus ta katkestas esimesel ringil tehniliste vigade tõttu. Ta naasis esimest korda poodiumile pärast neljandat operatsiooni paremale õlavarreluule Austraalia Grand Prix'l. Ta lõpetas hooaja kolmeteistkümnendal kohal, ühe poodiumiga.

2023

Márquez alustas 2023. aastat laupäeval Portugalis toimunud sprindisõidus kolmanda kohaga. Pühapäevasel Grand Prix'l katkestas ta aga kolme ringi pärast starti, põhjustades õnnetuse, milles osalesid Jorge Martín ja Miguel Oliveira. See viga maksis talle järgmisel etapil esialgu kaks pika ringi karistust; neid karistusi ta aga ei kandnud, kuna pärast Portugalis toimunud kukkumist sai ta kämblavigastuse ja jäi Argentina, Ameerika ja Hispaania etappidest välja. Ta naasis Prantsusmaa ja Itaalia Grand Prix'ks, kus ta lõpetas ainult sprindisõitudes (5. kohal Prantsusmaal ja 7. kohal Itaalias).

Saksamaal jõudis Márquez oma MotoGP-karjääri madalpunkti. Rajal, kus ta polnud alates 2010. aastast kordagi võiduta jäänud, kukkus ta etapi jooksul viis korda. Esimene kukkumine vabatreeningul tõi kaasa hirmutava kokkupõrke Johann Zarcoga, mis purustas Zarco ratta, kuid mõlemad pääsesid suhteliselt kergete vigastustega. Pärast eriti ohtlikku võnkumist Ralf Waldmanni nimelises kurvis näitas Márquez oma RC213V halva juhitavuse peale keskmist sõrme. Teine kukkumine tuli kvalifikatsiooni esimeses osas ning kaks veel teises. Sprindis lõpetas Márquez tagasihoidlikul 11. kohal, seekord ratast mitte liigselt survestades, kuid kukkus uuesti pühapäeva hommikuses soojenduses ja loobus võistlusest. Järgmisel nädalavahetusel jättis ta ka Asseni etapi vahele, viidates Saksamaal saadud vigastuste, sealhulgas murdunud roide süvenemisele.

4. oktoobril teatas Márquez oma otsust Hondast lahkuda. Järgmisel nädalal, enne Indoneesia Grand Prix'd 12. oktoobril, tehti ametlikuks tema üleminek 2024. aastaks Gresini Racing meeskonda, kus ta võistles Ducati Desmosedici GP23 mootorrattaga koos oma venna Álex Márquezega. Ta lõpetas oma viimase hooaja Hondaga meistrivõistluste arvestuses neljateistkümnendal kohal. Valencia Grand Prix'l sprindisõidus kolmandal kohal, kuid peasõidul kukkus ja katkestas ta pärast seda, kui Jorge Martín tema sisse sõitis.

2024

Márquez siirdus Ducati eratiimi Gresini Racing üheaastase lepinguga pärast soovi Hondast lahkuda 2023. aasta lõpus.

Oma esimesel etapil Gresini meeskonnaga lõpetas ta Katari Grand Prix sprindisõidus viiendana ja pühapäevasel võidusõidul neljandana. Hooaja teisel etapil Portugalis lõpetas ta sprindisõidus teisena, kuid peasõidus kukkus Francesco Bagnaiaga kokkupõrke tõttu, kuid sõitis edasi ja lõpetas kuueteistkümnendana. Austinis lõpetas ta sprindisõidus teisena, kuid kukkus peasõidus.

Jerezis teenis ta Ducatiga oma esimese kvalifikatsioonivõidu, mis oli tema kokkuvõttes 93. Sprindisõidus lõpetas kuuendana. Pühapäeval aga tuli teiseks pärast heitlust Francesco Bagnaiaga. Le Mansis lõpetas ta mõlemas sõidus teisena, startides 13. stardikohalt. Sarnane olukord kordus Barcelonas, kus 14. stardikohalt tõusis ta sprindis teiseks ja peasõidus kolmandaks. Itaalia sprindisõidus lõpetas teisena, kuid peasõidus jäi ta neljandaks. Sachsenringil lõpetas ta teisena, taaskord alustades 13. kohalt. Kahel järgmisel etapil Suurbritannias ja Austrias kukkus ta sprindisõidus, kuid lõpetas pühapäevased sõidud mõlemal korral neljandana.

Aragoni Grand Prix'l saavutas Márquez kvalifikatsioonivõidu ja püsis kogu sprindisõidu vältel liidrina, saavutades oma esimese sprindivõidu. Sama asi juhtus ka pühapäevasel sõidul, saavutades oma esimese võidu Ducatiga ja 60. võidu MotoGP klassis, naastes võitmisele pärast 1043 päeva. Ta kordas seda saavutust järgmisel etapil, võites Misano pühapäevase sõidu.

Márquez kukkus seejärel nii Tais kui ka Malaisias poodiumikoha eest võisteldes. Ta suutis edasi sõita mõlemas sõidus ja lõpetas 11. ja 12. kohal, hoides end meistrivõistluste arvestuses kolmandal kohal. Hooaja viimasel etapil, erandkorras Kataloonias, lõpetas Márquez teisel kohal. Ta lõpetas hooaja kolmandal kohal, mis oli tema parim hooaja üldarvestuse tulemus pärast 2019. aastat.

2025

5. juunil 2024 avaldati, et Márquez liitub Ducati tehasemeeskonnaga Ducati Lenovo kuni 2026. aasta lõpuni.

Hooaja esimesel etapil Tais, lõpetas ta 1. vabatreeningul esimesena ja 2. vabatreeningul teisena. Kvalifikatsioonis lõpetas ta esimesena ning alustas esimeselt kohalt. Oma esimesel etapil Ducati punases juhtis ta sprindivõistlust stardist finišisse oma venna, Álex Márqueze ees ja saavutas võistluse kiireima ringiaja. Põhivõistlusel juhtis ta, kuni aeglustas ja jäi oma venna Álexi taha rehvirõhuprobleemi tõttu. Enne võidusõidu lõppu läks ta vennast mööda ja spurtis finišisse, et kindlustada oma esimese võidu Ducati tehasemeeskonnaga. Teisel etapil Argentinas ta samuti võitis kvalifikatsiooni, sprindi, pani sisse sõidu kiireima ringi ning võitis põhisõidu.

Järgmisel etapil Ameerikas korraldati põhisõit muutvas ilmastikus ning enamus sõitjad otsustasid vihmarehvidega sõitu alustada. Stardirivil tekitas tahtlikult Márquez kaost, joostes mõni minut enne starti oma teise ratta juurde. Piisavalt sõitjaid hakkas paanitsema ja teda jälitama boksidesse, et sõit lükati edasi. Taasalustamisel hakkas Márquez sõitu juhtima enne oma kukkumist üheksandal ringil.