Marco Rubio

Marco Rubio
Marco Rubio
Marco Rubio (2025)
72. Ameerika Ühendriikide riigisekretär
Ametis
Ametisse asumise aeg
21. jaanuar 2025
Eelnev Antony Blinken
Rahvusliku Julgeoleku Nõunik
Ametisse asumise aeg
1. mai 2025
Eelnev Mike Waltz
Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar
Ametisse asumise aeg
16. veebruar 2025
Eelnev William J. Bosanko (kohusetäitja)
Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuuri administraator
Ametisse asumise aeg
16. veebruar 2025
Eelnev Jason Gray (kohusetäitja)
Järgnev Russell Vought (kohusetäitja)
Ameerika Ühendriikide senaator Floridast
Ametiaeg
3. jaanuar 2011 – 20. jaanuar 2025
Eelnev Geroge LeMieux
Järgnev Ashley Moody
Senati luurekomitee asejuhataja
Ametiaeg
3. veebruar 2021 – 3. jaanuar 2025
Eelnev Mark Warner
Järgnev Mike Warner
Senati luurekomitee juhataja
Ametiaeg
18. märts 2020 – 3. veebruar 2021
Eelnev Mark Warner
Järgnev Richard Burr
94. Florida esindajatekoja spiiker
Ametiaeg
21. november 2006 – 18. november 2008
Eelnev Allan Bense
Järgnev Ray Samson
Florida Esindajatekoja liige 111. valimisringkonnast
Ametiaeg
21. november 2006 – 18. november 2008
Eelnev Allan Bense
Järgnev Ray Sansom
Isikuandmed
Sünninimi Marco Antonio Rubio
Sünniaeg 28. mai 1971 (55-aastane)
Miami, Florida, Ameerika Ühendriigid
Erakond Vabariiklik Partei
Abikaasa Jeanette Dousdebes (a. 1998)
Lapsed 4 last
Alma mater Florida Ülikool (BA)
Miami Ülikool (JD)
Autogramm

Marco Antonio Rubio (sündinud 28. mail 1971 Miamis Florida osariigis) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja advokaat, alates 20. jaanuarist 2025 Donald Trumpi teises valitsuskabinetis Ameerika Ühendriikide riigisekretär.

Ta on Vabariikliku Partei liige, aastatel 2011–2025 oli Rubio senaator Florida osariigist.

Perekond ja haridus

Rubio on kuuba-ameeriklane. Tema vanemad emigreerusid Kuubast Ameerika Ühendriikidesse 1956. aastal. Mõlemad olid vaesest perest, Ühendriikides töötas Rubio isa baarmenina ja ema kassapidajana. 1993. aastal sai ta Florida Ülikoolist bakalaureusekraadi politoloogias, 1996. aastal lõpetas ta Miami Ülikooli juuradoktorina cum laude.

Poliitiline karjäär

2000. aastal valiti ta Florida Esindajatekoja liikmeks 111. valimisringkonnast, aastatel 2006–2008 oli ta Esindajatekoja spiiker, kuni pidi ametiaja piirangu tõttu esinduskojast lahkuma. Seejärel õpetas ta Florida Rahvusvahelises Ülikoolis politoloogiat.

2010. aastal valiti ta Florida esindajana USA Senatisse. 2016. aasta presidendivalimiste aegu püüdis ta saada vabariiklaste kandidaadiks. Ehkki ta ei kogunud valituks osutumiseks piisavat toetust, jäädes alla Donald Trumpile, võitis ta partei eelhääletused Minnesotas, Columbia ringkonnas ja Puerto Ricos. Seejärel kandideeris ta 2015. aastal uuesti senatisse ja osutus valituks. Senatis on ta töötanud nii luure- kui ka välissuhete komitees. Ehkki presidendikampaania ajal oli ta Trumpi suhtes kriitiline, asus ta riiklike presidendivalimiste eel avalikult teda toetama. Tänu oma mõjuvõimule USA Ladina-Ameerika suunalise välispoliitika kujundamisel Donald Trumpi esimesel ametiajal nimetati teda "tegelikuks riigisekretäriks Ladina-Ameerika alal" (virtual secretary of state for Latin America). 2022. aastal valiti ta kolmandaks ametiajaks senatisse.

2024. aasta novembris teatasid mitmed väljaanded, et Trump plaanib Rubio nimetada oma teise valitsuskabineti riigisekretäriks. 13. novembril kinnitas teadet ka Trump ise. Rubio oleks selles ametis esimene latiino ja esimene floridalane, ühtlasi kõrgeim kõrgeim latiinost valitsusametnik Ameerika Ühendriikide ajaloos.

Poliitilised vaated

Ta on abordivastane. LGBT-õiguste osas on ta öelnud, et neid peaks föderaalvalitsuse asemel reguleerima osariikide tasandil.

Rubio on võrguneutraalsuse vastane.

Kliimamuutuse teemal eitab Rubio teaduslikku konsensust, et selle peamiseks põhjustajaks on inimtegevus, ehkki on öelnud, et ei eita kliimamuutuse toimumist.

Välispoliitika

Rubio välispoliitilisi vaateid on kirjeldatud interventsionistlike ja pistriklikena. Jõulist lähenemist on ta toetanud eriti suhetes Hiina, Iraani, Venezuela ja Kuubaga.

Senati välissuhete komisjoni liikmena kogus ta tuntust kritiseerides tihedalt president Obama ja asepresident Bideni poliitikat autoritaarsete Ladina-Ameerika riikide (Nicaragua, Kuuba, Venezuela) suhtes, mis oli Rubio arvates liiga pehme. Rubio on kritiseerinud nii Obama kui ka Bideni administratsiooni poliitikat ka Lähis-Ida ja Aasia suunal, nõudes jõulisemat tegutsemist rivaalidest Hiina, Iraani, Islamiriigi ja Al Qaeda vastu.

Rubio toetas Ameerika Ühendriikide sissetungi Iraaki 2003. aastal ning NATO juhitud koalitsiooni sõjalist sekkumist Liibüas 2011. aastal.

NATO

Ta on olnud NATO toetaja. 2015. aasta novembris, pärast seda, kui Türgi tulistas alla riigipiiri rikkunud Vene sõjalennuki, ütles Rubio, et USA peaks selgelt väljendama, et on valmis NATO-sse kuuluva Türgi kaitsmiseks sõtta minema. 2019. aastal oli ta üks neljast vabariiklasest, kes koos nelja demokraadiga panid senatis hääletusele eelnõu, mille kohaselt oleks presidendil NATO-st lahkumiseks või Ameerika Ühendriikide liikmesuse peatamiseks senati kahe kolmandiku toetust. Eelnõu esitamist seostati meedias parasjagu ametis olnud Donald Trumpi NATO-kriitilise retoorikaga, mida on tõlgendatud soovina viia USA alliansist välja.

Hiina

Rubio on Hiinat nimetanud "ohuks, mis defineerib käesolevat sajandit". The Guardian teda nimetanud üheks varaseimaks "Hiina pistrikuks". New York Times on Rubiot nimetanud üheks häälekaimaks Hiinale jõulisemat vastuhakku nõudvaks senaatorik ning viidanud, et hiljem on tema seisukohad saanud tavapärasteks nii vabariiklaste kui demokraatide Hiina-suunalises poliitikas. 2020. aastal esitas ta senatile eelnõu, mis piiraks Hiina kaupade importi, mis on toodetud kasutades sunnitööle rakendatud uiguuridest töölisi. President Joe Biden kinnitas selle 2021. aastal.

Iraan

Rubio on toetanud Iraani karmimat sanktsioneerimist ning olnud vastu Iraani tuumaleppele.

Iisrael

Ta on olnud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu toetaja. Ta mõistis hukka Ḩamāsi 7. oktoobril 2023 korraldatud rünnaku Iisraeli vastu.

Kuuba, Nicarauga, Venezuela

Ta on teravalt kritiseerinud Obama ja Bideni püüdeid Kuubaga suhteid parandada. Toetanud Nicarauga ja Venezuela jõulisemat sanktsioneerimist, viidates sealsetele inimõiguste rikkumistele.

Rubio on toetanud Venezuela president Nicolás Maduro võimult kukutamist.

Ukraina

2022. aasta veebruaris mõistis ta hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse. 2024. aasta novembris ütles ta, et ukrainlased on "uskumatult vaprad ja tugevad", kuid et sõda olevat jõudnud "patiseisu" ning tuleks lõpetada täiendavate ohvrite vältimiseks.

Isiklikku

Rubio on katoliiklane.

1998. aastal abiellus ta Jeanette Dousdebes'iga, neil on neli last.

Viited

  1. ↑ Linkins, Jason (20. oktoober 2011). "Marco Rubio, Bobby Jindal Become Focus Of Bipartisan Birthers". The Huffington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2016. Vaadatud 12. detsembril 2019.
  2. ↑ Roig-Franzia, Manuel (21. oktoober 2011). "Marco Rubio's compelling family story embellishes facts, documents show". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2011. Vaadatud 21. oktoobril 2011.
  3. ↑ https://www.miamiherald.com/news/politics-government/article235626687.html
  4. ↑ Bennett, George (2. oktoober 2010). "Republican candidate Marco Rubio casts U.S. Senate race as battle for America". The Palm Beach Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2014. Vaadatud 19. veebruaril 2014.
  5. ↑ "Marco Rubio – Biography" (PDF). Republican Business Council. 2010. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. märts 2012. Vaadatud 24. mail 2012.
  6. ↑ Baker, Peter; Wong, Edward (26. jaanuar 2019). "On Venezuela, Marco Rubio assumes U.S. role of ouster in chief". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2020. Vaadatud 26. jaanuaril 2019.
  7. 1 2 3 4 5 Eric Bazail-Eimil, Nahal Toosi and Robbie Gramer (11. november 2024). "Trump plans to nominate Rubio for secretary of State". Politico (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  8. 1 2 3 4 5 Haberman, Maggie; Swan, Jonathan (11. november 2024). "Trump Expected to Name Marco Rubio as Secretary of State". The New York Times.
  9. 1 2 Kaitlan Collins, Kristen Holmes & Kylie Atwood (11. november 2024). "Trump likely to pick Marco Rubio to serve as his secretary of state, sources say". CNN (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  10. ↑ Gold, Michael (13. november 2024). "Marco Rubio Is Trump's Pick for Secretary of State". The New York Times. Vaadatud 13. novembril 2024.
  11. ↑ Ap, Joshua Goodman / (15. november 2024). "What Marco Rubio Would Mean for Latin America". TIME. Vaadatud 15. novembril 2024.[alaline kõdulink]
  12. ↑ "PolitiFact - Rubio would take away right to abortions for rape or incest victims, Murphy says". @politifact (Ameerika inglise). Vaadatud 23. juunil 2021.
  13. ↑ Rappeport, Alan (7. august 2015). "Marco Rubio Clarifies His Position on Abortion". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 23. juunil 2021.
  14. ↑ "Marco Rubio takes tough stand against abortion, with no exceptions for rape or incest". Los Angeles Times (Ameerika inglise). 7. august 2015. Vaadatud 23. juunil 2021.
  15. ↑ Zaru, Deena (11. märts 2016). "Marco Rubio: Environmentalist push 'not good public policy'". CNN. Vaadatud 2. oktoobril 2016.
  16. 1 2 Caputo, Marc (15. mai 2014). "Marco Rubio explains his climate-change skepticism". The Miami Herald. Vaadatud 18. septembril 2014. 'I've never denied that there is a climate change,' Rubio said. 'The question is: Is man-made activity causing the changes in the climate?' Rubio, however, won't answer that with a yes or no.
  17. ↑ Bennett, Brian (11. mai 2014). "Marco Rubio says human activity isn't causing climate change". Los Angeles Times. I do not believe that human activity is causing these dramatic changes to our climate the way these scientists are portraying it
  18. ↑ Kliegman, Julie (14. mai 2014). "Has Marco Rubio backtracked on climate change?". PolitiFact.
  19. ↑ Nils Adler (12. november 2024). "How Marco Rubio has shapeshifted to embrace Trump's foreign policy". Al-Jazeera. Vaadatud 13. november 2024.
  20. 1 2 Eric Lutz (12. november 2024). ""Little" Marco Rubio Could Have a Big Role in Trump's Second Administration". Vanity Fair (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  21. 1 2 3 Andrew Roth (12. november 2024). "Trump builds hawkish team with Rubio and Waltz tipped for top jobs". The Guardian (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  22. ↑ Jeongyoon Han, Claudia Grisales (12. november 2024). "President-elect Trump is expected to nominate Marco Rubio for secretary of state". National Public Radio (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  23. ↑ Gregory Lewis McNamee. "Marco Rubio". Encyclopædia Britannica (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  24. 1 2 Selina Wang (13. november 2024). "Rubio and Waltz picks put China back at the center of US foreign policy". ABC News (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  25. ↑ Conor Friedersdorf (12. märts 2015). "Hillary Clinton, Marco Rubio, and the Ill-Fated Wars They Supported". The Atlantic (inglise). Vaadatud 13. november 2024.
  26. ↑ Colin Campbell (24. november 2015). "MARCO RUBIO: Here's how I'd handle the military escalation between Turkey and Russia". Business Insider (inglise).
  27. ↑ Rebecca Kheel (17. jaanuar 2019). "Bipartisan senators reintroduce bill to prevent Trump from withdrawing from NATO". The Hill.
  28. ↑ Arpan Rai (26. veebruar 2022). "Marco Rubio: Top Republican on Senate Intelligence Committee says 'something is off with Putin'". The Independent (inglise). Vaadatud 21. november 2024.
  29. ↑ Jamie Dettmer (15. november 2024). "Trump threatens to be good for Ukraine, actually". Politico (inglise). Vaadatud 21. november 2024.