| Mare | |
|---|---|
 Mare 2016. aastal Lennusadamas | |
| Omanik | Eesti Meremuuseum |
| Lipuriik |
 →  |
| Kodusadam |
1968–198*: Pärnu 1992. aastast: Tallinn |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | Zvenigovo tehas, Marimaa, NSVL |
| Teenistusse võetud | 1968 |
| Staatus | Muuseumlaev (kaldal) |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 18,5 m |
| Laius | 4,2 m |
| Süvis | 1,7 m |
| Veeväljasurve | 50 t |
| Peamasin | 1 Valmet Diesel 612 DSIM 228 kW (310 hj) |
| Käiturid | 1 sõukruvi |
| Kiirus | 8 sõlme |
| Laevapere | 3 |
| Kajuteid | 2 |
| Kajutikohti | 8 |
Mare on Eesti Meremuuseumi endine uurimislaev ja tänane muuseumlaev.
Mare on ehitatud 1968. aastal Marimaal MSTB-303 tüüpi kalalaevana ja kuulus algul kolhoosile Pärnu Kalur.
1982. aastast teenis laev Eesti Meremuuseumi. Järgneval aastal läbis kaptiaalremondi kasutamiseks uurimislaevana.
1989. aastal ehitati Mare ümber ja remonditi ning kohandati allveearheoloogilisteks uurimistöödeks paremaks. Oli ühtlasi allveearheoloogiaklubi Viikar baaslaev.
1994-1996 kasutati laeva Pakri saarte ja Osmussaare rannavetes demineerimistöödel.
2002. aastal uuendati ja remonditi laeva taas oluliselt.
Novembris 2018 tõsteti Mare lõplikult veest välja, kavatsusega seda koos teiste eksponaatidega eksponeerida. Ühtlasi plaanib Meremuuseum uue uurimislaeva soetamist.
Allveetöödeks olid Mare pardal kahesageduslik külgvaatesonar CM 800, videorobot Sea Lion ja suruõhukompressor EK-150.
Mare on leidnud Eesti vetest mitmeid laevavrakke. Näiteks 2003. aasta suvel leiti soomuslaev Russalka ning uurides Juminda miinivälja tuvastati jäämurdjad Truvor ja Krišjānis Valdemārs ning reisilaev Vironia.
Laeva kapten oli tuntud teadur ja allveearheoloog Vello Mäss.
Laeva valmimise 50 aastapäeva puhul anti välja temaatiline postmark, mille kujundas Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mare |