See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2026) |
| Margaret Hamilton | |
|---|---|
|
Margaret Hamilton (1989) | |
| Sünninimi | Margaret Heafield |
| Sündinud |
17. august 1936 Paoli, Indiana, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud |
30. september 2026 (90-aastaselt) Cambridge, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater | Earlhami Kolledž |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | infotehnoloogia, tarkvaraarendus |
| Töökohad | Massachusettsi Tehnoloogiainstituut |
| Tuntumad tööd | Apollo navigatsiooniarvuti |
| Tunnustus | Presidendi Vabadusmedal (2016) |
Margaret Elaine Hamilton (neiupõlvenimega Heafield; 17. august 1936 – 30. september 2026 ) oli Ameerika arvutiteadlane ja süsteemiinsener. Ta osales Apollo kosmoseprogrammi lennu ajal kasutatava arvutitarkvara, Apollo juhtimisarvuti, väljatöötamises.
Väidetavalt oli ta esimene, kes kasutas terminit tarkvaraarendaja. Tarkvaraarendusse ei suhtutud varasematel aegadel nii tõsiselt, kui näiteks riistvaraarendamisesse. Õppimine toimus sel ajal suures osas projektides osalemise ja tegevuste kaudu.
Ta avaldas üle 130 teadusartikli, osales ligikaudu kuuekümnes projektis ja panustas kuue suurema tarkvaraprogrammi väljatöötamisse. Tema pani aluse ingliskeelsele terminile „software engineer”, kuna ta tahtis eristada tarkvaratehnikat muust riistvaratehnikast, kuigi see on osa süsteemitehnika protsessist.
Margaret Hamilton sündis Paolis Indianas. Tema vanemad olid Kenneth ja Esther Heafield ning ta oli nende vanim laps. Margaret Hamiltoni ema oli keskkooliõpetaja ja isa oli luuletaja ning inglise keele ja filosoofia professor kolledžis.
Hamilton lõpetas keskkooli 1954. aastal ja järgmisel aastal asus ta õppima matemaatikat Michigani ülikoolis. Siiski siirdus ta sealt Earlham College'isse, mille ta lõpetas 1958. aastal matemaatika bakalaureusekraadiga. Tal oli filosoofia kõrvaleriala. Viimasel kooliaastal abiellus ta James Hamiltoniga, kes oli samuti Earlhamis õppinud.
Hamilton plaanis töötada, et toetada oma abikaasa õpinguid Harvardi õigusteaduskonnas. Plaani kohaselt oleks ta pidanud jätkama abstraktse matemaatika õpinguid Brandeisi ülikoolis ja õppima doktorantuuris, samal ajal kui ta abikaasa kraadi omandas.
1959. aastal sai Hamilton töökoha MIT-i meteoroloogiaosakonnas Edward Lorenzi käe all. Seal aitas ta arendada ilmaennustuse tarkvara. Hamilton siirdus 1961. aastal MIT Lincolni laborisse, kus ta töötas õhujõudude SAGE rühmas. SAGE oli USA õhutõrjesüsteem.
Hamilton oli esimene, kes suutis seal edukalt kävitada programmi, mille autor oli oma märkmed teinud ladina ja kreeka keeles. Lincolni laboris kirjutas ta tarkvara AN/FSQ-7 arvutile, mis oli veel prototüübi staadiumis. Õhuvägi kasutas masinat potentsiaalselt vaenulike õhusõidukite avastamiseks.
1965. aastal naasis Hamilton õpingute juurde, kuid tema abikaasa nägi ajalehest, et MIT-i instrumenteerimislabor otsis tarkvaraarendajaid, kes „saadaksid mehe Kuule“. Hamiltonile anti koht Apollo programmi arvutiprojektis, mida juhtis Charles Stark Draper. Draper oli saanud NASA-lt lepingu navigatsiooni- ja juhtimissüsteemide loomise konsultatsiooniks.
Hamilton alustas esmalt mehitamata Apollo lendude tarkvara kallal töötamise, kuid peagi anti talle vastutus oma meeskonna juhtimise eest. Temast sai 1968. aastal Apollo juhtimis- ja teenindusmooduli meeskonna asedirektor. Hamilton vastutas Apollo ja Skylabi missioonide tarkvaraarenduse eest ning roll hõlmas mitut projekti, mitut versiooni, mitut missiooni ja kõiki arendusfaase. Projektid hõlmasid uute meetodite loomist lennu ajal kasutatava tarkvara arendamiseks ja mõjutasid kosmosesüstiku tarkvaranõudeid. Hamiltoni töö ja selles välja töötatud kontseptsioonid olid teedrajavad ülimalt usaldusväärse tarkvara loomisel.
Kui Apollo 11 kuumoodul maandus, teatas tarkvara veast, mis viitas riistvara rikkele ja sellele, et tarkvara kompenseerib olukorda. Astronautide kontrollnimekirjas oli viga, mis põhjustas radariseadmete lüliti vales olekus olemise. Arvuti oli ülekoormatud, kuid Hamiltoni meeskond oli tarkvara välja töötanud nii, et see sulgeks vajadusel mittevajalikud taustatoimingud ja et arvuti saaks keskenduda kõige kriitilisematele ülesannetele. Lennujuhtimine usaldas süsteemi ja lubas meeskonnal laskumist jätkata.
Hamilton jätkas tööd instrumentide laboris kuni 1970. aastateni. Ta asutas oma tarkvarafirma Higher Order Software 1976. aastal. See põhines Hamiltoni seisukohal vigade vältimise ja talumise olulisusest tarkvaraarenduses.
Hamilton asutas 1980. aastate keskel ettevõtte Hamilton Technologies, mille tähelepanuväärseim toode oli universaalne süsteemikeel ehk Universal Systems Language, modelleerimiskeel ja mall keeruka tarkvara kujundamiseks.
Hamilton kohtus oma abikaasa James Hamiltoniga õppimise ajal ja nad abiellusid 1958. aastal. Nad said tütre – Lauren Hamilton, kes hiljem abiellus Ameerika miljardäriga. Margaret ja James lahutasid hiljem.
Hamilton suri 30. septembril 2026 Cambridge'is Massachusettsis 90-aastasena.