Martin Neithal

Martin Neithal (25. märts 1921 Keila, Harjumaa – 17. august 2000 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane.

Elulugu

1948. aastal lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli eksternina ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna. 1975. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi väitekirja "1920-ndate aastate eesti sotsiaal-olustikulise romaani mõningaid arengujooni".

Neithal oli aastatel 1958–1963 Keele ja Kirjanduse Instituudi bibliograaf ning 1963–1993 teadur.

Teadustöö

Martin Neithali peamised uurimisvaldkonnad olid eesti kirjanduse ajalugu (August Jakobsoni, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Arved Viirlaiu jmt looming) ning üldine kirjandusteooria (stiili, meetodi, aja, karakteri ja eksistentsiaalse olemise probleemid). Ta oli "Eesti kirjanduse ajaloo" IV ja V köite kaasautor ning rahvusvahelise teatmeteose "Bibliographia Studiorum Uralicorum" (1917–1987) IV köite (Helsingi, 1993) eesti kirjandusteadust käsitleva osa koostaja.

Teoseid

Temalt ilmus üle 20 teaduspublikatsiooni.

Isiklikku

Martin Neithal oli laevandusettevõtte kaasomaniku poeg ja kirjandusteadlase Reet Neithali abikaasa.

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.