Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist. Masendus on normaalne lühiajaline reaktsioon negatiivsetele elusündmustele, nagu lähedase inimese kaotus või raske õnnetus. See võib olla ka teatud füüsiliste haiguste sümptom, mõne ravimi kõrvaltoime või selliste meeleoluhäirete nagu depressiooni või düstüümia sümptom.
Põhjused
Probleemid lapsepõlves, näiteks lähedase kaotus, hoolitsuse puudumine, vaimne vägivald, füüsiline vägivald, seksuaalne vägivald ja vanematepoolne laste ebavõrdne kohtlemine, võivad põhjustada masendust täiskasvanueas. Lapsepõlves kogetud füüsiline või seksuaalne vägivald korreleerub eriti tugevalt riskiga kogeda elu vältel masendust.
Elusündmused ja õnnetused võivad samuti masendust esile kutsuda, nende seas sünnitus, menopaus, rahalised raskused, töötus, vaimne stress (näiteks töö, hariduse, perekonna või elutingimustega seoses), raske meditsiiniline diagnoos, kiusamine, lähedase kaotus, looduskatastroof, eraldatus teistest inimestest, vägistamine, suhteprobleemid, armukadedus, üksindus, raske vigastus jne. Teismelistel võib olla kalduvus masendusele, kui neid peetakse teistest erinevaks ja kui nad kogevad eakaaslaste tõrjumist või koolivägivalda.
Kui inimese isiksust iseloomustab neurootilisus, võib see soodustada masendusega seotud sümptomite teket ja depressiooni, masendust seostatakse ka vähese ekstravertsusega. Isiksusega seotud masenduse sümptomid on näiteks kiired meeleolumuutused, lühiajaline lootusetuse tunne, huvipuudus nende tegevuste vastu, millega varem tegeldi, unehäired, söögiisu muutused ja keskendumisraskused.
↑Lindert J, von Ehrenstein OS, Grashow R, Gal G, Braehler E, Weisskopf MG (aprill 2014). "Sexual and physical abuse in childhood is associated with depression and anxiety over the life course: systematic review and meta-analysis". Int J Public Health. 59 (2): 359–72. DOI:10.1007/s00038-013-0519-5. PMID24122075.
↑Schmidt, Peter (2005). "Mood, Depression, and Reproductive Hormones in the Menopausal Transition". The American Journal of Medicine. 118 Suppl 12B (12): 54–8. DOI:10.1016/j.amjmed.2005.09.033. PMID16414327.
↑Davey, C. G.; Yücel, M; Allen, N. B. (2008). "The emergence of depression in adolescence: Development of the prefrontal cortex and the representation of reward". Neuroscience & Biobehavioral Reviews. 32 (1): 1–19. DOI:10.1016/j.neubiorev.2007.04.016. PMID17570526.
↑Jeronimus; etal. (2016). "Neuroticism's prospective association with mental disorders: A meta-analysis on 59 longitudinal/prospective studies with 443 313 participants". Psychological Medicine. 46 (14): 2883–2906. DOI:10.1017/S0033291716001653. PMID27523506.