Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2023) |

Mats Neumann (5. aprill 1849 Tuule talu, Holstre vald, Paistu kihelkond – 23. juuni 1921) oli eesti ärkamisaja tegelane Paistu kihelkonnas. Ta õppis umbes aastatel 1860–1863 Paistu kihelkonnakoolis.
Umbes 1870. aastal asus Neumann koduväina Aidu vallas asuvasse Muri tallu, mille peremeheks ja esimeseks päriseksostjaks ta sai.
Neumann oli Aidu ja Paistu vallavanem. 1878. aastal on teda nimetatud Aidu vallavanemana. Kuni 1886. aastani oli ta maakonna nekrutivõtmise komisjoni saadik. Toonases ajakirjanduses nimetati teda Paistu-Aidu endiseks vallavanemaks ja „siiamaani komisjoni saadikuks”.
Ta oli Paistu koguduse vöörmünder; selles ametis on teda nimetatud muu hulgas 1916. aastal.
Neumann osales Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi tegevuses ning koduloomade, põllumajanduse ja käsitöö näitustel. Ta sai näitustel auhindu vähemalt 1886., 1888., 1890. ja 1905. aastal.
Ta oli üks Paistu turnipidude kaaskorraldajaid. Turnipeod toimusid Muri talu heinamaal.
1887. aastal oli Neumann Eesti Aleksandrikooli Paistu kihelkonna abikomitee asutajaliige.
1888. aastal rajas ta Paistusse kaupluse ning oli üks Paistu aleviku esimeste hoonete ehitajaid.
1895. aastal oli ta koos Friedrich August Saebelmanni ja Peeter Ruubeliga üks Paistu esimese avaliku jaanitulekontserdi korraldajaid. Kontsert toimus Muri talu heinamaal.
Neumann oli Paistu vabatahtliku tuletõrjeseltsi asutaja ja esimees. Samuti oli ta Paistu haridusseltsi asutajaliige ja esimees.
Ta oli üks peamisi Paistu rahvamaja rajamise mõtte algatajaid. 1909. aastal pakkus ta Paistu seltsidele võimalust rajada Muri talu maale ühine hoone, kuid ettepanek jäi ellu viimata.
Mats Neumanni abikaasa oli Mari Neumann (neiupõlvenimega Arro; 1849–1913), kes sündis Muri talus Aidu vallas Paistu kihelkonnas.
Neil oli viis last: Hans Neumann, Jakob Neumann, Anna Neumann, Jaan Neumann ja Marie Neumann.