Max Jakobson
Max Jakobson (30. september 1923 Viiburi – 9. märts 2013 Helsingi) oli juudi päritolu Soome diplomaat, poliitik ja ajakirjanik.
Karjääri alustas ta BBC-s ajakirjanikuna töötades. Aastatel 1953–1974 töötas ta Soome välisteenistuses, olles muuhulgas suursaadik Rootsis ja ÜRO juures.[viide?] Sel perioodil aitas ta kaasa Soome külma sõja aegse neutraalsuse hoidmisele.
1971. aastal kandideeris Jakobson ÜRO peasekretäri kohale, kuid kaotas viimasel hääletusel Kurt Waldheimile.
Max Jakobson oli ka Eestis kommunistide ja natsionaalsotsialistide poolt toime pandud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimees.
Tunnustus
Viited
- 1 2 3 Sven Randlaid "Suri Soome diplomaat Max Jakobson" ERR, 11.03.2013 (vaadatud 11. märtsil 2013)
Raamatud eesti keeles
- "Talvesõja diplomaatia." (Tallinn: Tänapäev 2004) ISBN 9985-62-249-9
- "XX sajandi lõpparve." (Tallinn: Vagabund 2005) ISBN 9985-835-74-3
- "Tulevik?" (Tallinn: Tänapäev 2006) ISBN 9985-62-450-5
Välislingid
- Inimsusevastaste tegude uurimise komisjon
- Imbi Paju: Max Jakobsoni saatuseaastad, soomlased ja meie, Postimees, 20. september 2008
- ERR.ee: Soome diplomaadi sõnul peaks Eesti tõstma oma kaitsevõimet, 24. oktoober 2008
- Jakobson: komisjoni ülesanne ei olnud kedagi süüdi mõista, Postimees, 9. detsember 2008
- Alo Lõhmus. 11 kriminaalset episoodi Nõukogude Eestist Postimes, 15. jaanuar 2009
- Max Jakobsoni komisjon – Eesti Mälu Instituudi veebis
- Sven Randlaid "Suri Soome diplomaat Max Jakobson" ERR, 11.03.2013