Arendus ja tehnoloogia
1950. aastatel tootis Mercedes-Benz luksusautosid W186 ja W189, mida hindas kõrgelt Lääne-Saksamaa esimene liidukantsler Konrad Adenauer, mistõttu need saidki tema järgi nime. Samas olid need autod omajagu väiksemad sõjaeelsetest Mercedese luksusautodest, mis olid ligi 3,6–3,8 meetrise teljevahega, nagu näiteks 770, mis kandis esimesena *Großer Mercedes* nime.
Suvel 1955 alustas projekteerimist Mercedes-Benzi uurimisosakonna peainsener Fritz Nallingeri juhitud töörühm uue C-grupi tulevase suure prestiižiga üliluksusauto jaoks. Nallingeri nägemuses pidi autol olema standardvarustuses automaatkäigukast, roolivõimendi ja pidurivõimendi. Auto pidi mahutama 6 reisijat ning olema kohandatav kolme istmerea mahutamiseks.
Disainiga tegelesid Paul Bracq ja Bruno Sacco, mehaanikapoole eest hoolitsesid Nallinger koos Rudolf Uhlenhauti, Josef Mülleri ja Karl Wilfertiga. Auto mitmete funktsioonide – uste sulgemine, lükandkatuse avamine, akende tõstmine, vaheseina juhtimine, pagasiruumi avamine, kütte- ja ventilatsiooniklappide juhtimine, esi- ja tagaistmete reguleerimine, amortisaatorite häälestamine ja käsipiduri vabastamine – teostamiseks otsustati kõrgrõhk-hüdraulika kasuks. Hüdraulikasüsteem valiti elektrisüsteemi asemel selle kompaktsuse ning väiksema müra ja kaalu tõttu.
Uhlenhaut seadis autole kolm eesmärki: suurim reisijamugavus, tipptasemel turvalisus ja hea sooritusvõime suurematel kiirustel kruiisimiseks. Selleks sai auto endale esimeste õõtshoobade ja ühe liigendiga pöördteljega muudetava kõrgusega õhkvedrustuse ning kõigil neljal rattal kahe sadulaga ketaspidurid.
Kõik lisas autole kaalu, mistõttu Nallinger mõistis, et W186 kolmeliitrine R6 mootor jääks nõrgaks. Projekti käigus arendati spetsiaalselt 600-le V8-mootor. Algselt kavandas Nallinger kaht erinevate mootoritega mudelit: baasmudel 500 pidi olema viieliitrise V8-mootoriga, lisaks disanis mootoriinsener Adolf Wente ka 7485 cm³ V12 mootorit võimsusega umbes 380-390 hj, koodnimega M101, mida plaaniti kasutada võimalikul tippmudelil 750, kuid V8 mootori töömahu suurenemisega otsustati V12-st lõpuks loobuda ja tootmisse see ei läinud. Esimese töötavat V8-mootorit katsetati 1959. aasta lõpus. Katseperioodi käigus suurendati töömahtu, kuni lõppvariandiks jäi 6333 cm³ V8, mis kasutas majasiseselt väljatöötatud 8 kolviga mehaanilist kütuse sissepritsesüsteemi, võimsusega 184 kW (250 hj). Käigukastiks oli hüdraulilise siduriga neljakäiguline automaatkäigukast K4B 050.
Mudelivalik
600 põhikonkurentidena nähti eelkõige Briti Rolls-Royce'i ja Bentley luksusautosid ning USA Cadillaci ja Lincolni tippmudeleid.
Esimeste autodena olid saadaval:
- Lühike limusiin (3,2-meetrise teljevahega, 4-ukseline, 6 akent) (100.012), hinnaga 56 500 DEM.
- Pullman limusiin (3,9-meetrise teljevahega, 8 akent) nii 4- (100.014) kui ka 6-ukselisena (100.016), hinnaga 63 500 DEM.
Esimestel Euroopa aasta auto valimistel 1964. aastal tuli 600 Rover 2000 järel 65 punktiga teiseks.
Mais 1965 lisandus mudelivalikusse 4-ukseline 6 aknaga Pullman-landolett (tagant allalastava katusega) (100.015), alates maist 1967 oli see saadaval ka 6-ukselisena.
Tootmise lõpp ja auto pärand
1970. aastate naftakriis ja samal ajal välja tulnud uus S-klass (W116), mis pakkus kordades paremat hinna-kvaliteedi suhet, vähendasid auto järele nõudlust.
Viimased 600 toodeti juunis 1981. Hinnakirjades olid need viimati 2. mail 1979, kui tavaline limusiin maksis 144 368 DEM, 4-ukseline Pullman-limusiin 165 760 DEM ja 6-ukseline 175 728 DEM. Võrdluseks maksis toonane S-klassi (W116) tippmudel 450 SEL 6.9 79 000 DEM.
Kokku toodeti 17 aasta jooksul 2190 lühikese teljevahega limusiini, 304 4-ukselist Pullmani, 124 6-ukselist Pullmani, 32 4-ukselist ja 26 6-ukselist Pullman-landoletti. Eritellimusel toodeti ka pankur Philipp Constantin krahv von Berckheimile üks lühikese teljevahega landolett.
600 jäi viimaseks Mercedese ultra-luksusautoks, mida firma oli tootnud juba peaaegu 80 aastat (alates 1903. aasta 60 hp Simplexist). Uuesti sisenes Mercedes sellesse autoklassi alles 20 aastat hiljem Maybachi brändi autodega 57 ja 62, kuid nende tootmine lõpetati 2012. aasta lõpus.
Kuulsad omanikud
600 sai kiiresti mitmete riigijuhtide ja diktaatorite, aga ka paljude teiste kuulsuste lemmikuks.
- Riigijuhid ja diktaatorid: Saddam Hussein, Hosni Mubarak, Park Chung Hee, Iraani šahh Mohammed Reza Pahlavi, Idi Amin, Jean-Bedel Bokassa, Mobutu ja Robert Mugabe. Ka kommunistlikud juhid nagu Leonid Brežnev, Mao Zedong ja Deng Xiaoping, Enver Hoxha, Josip Broz Tito, Kim Il Sung, Nicolae Ceaușescu ja Todor Živkov.
- Märkimisväärsed sündmused: Saksamaa valitsus ei ole kunagi 600 omanud, kuid on neid Mercedes-Benzilt spetsiaalsete tseremooniate jaoks laenanud, näiteks Inglise kuninganna Elizabeth II visiidiks mais 1965. Ka Paulus VI-le anti 1965. aastal üle üks landolett.
- Eraisikud ja kuulsused: Aristotelis Onassis, Coco Chanel, David Bowie, Eric Clapton, Elizabeth Taylor, Elvis Presley, Francis Ford Coppola, Hugh Hefner, Jack Nicholson, Jeremy Clarkson ja Roy Orbison.
Tänapäeval on 600 omamine ja korrashoid väga kallis, seda peamiselt keeruka ja tihti ebausaldusväärse hüdraulikasüsteemi ja kallite varuosade tõttu. Heas korras autod on tihti kuuekohalise hinnaga, mis ka kasvab, kui autot on omanud mõni kuulsus, näiteks üks Elvise auto läks müügiks 300 000 dollari eest.
