
"Merevaigutee" oli antiikajal kaubatee, mida mööda teadaolevalt juba alates 16. sajandist e.m.a. kuni varakeskaja alguseni veeti merevaiku Läänemere-äärsetest leiukohtadest kauplemiseks Vahemere-äärsetesse maadesse, sh Vana-Egiptusse, Foiniikiasse, Vana-Kreekasse, Vana-Roomasse jt riikidesse.
Mõnede uurijate käsitluses on terminit "Merevaigutee" kasutatud ka kitsamas mõistes, tähistamaks vaid 1.-2. sajandil m.a.j. aset leidnud kaubavahetust Vana-Rooma riigi ja Läänemere lõunakalda rahvaste vahel. Rooma impeeriumi perioodil kestis keiser Nero valitsusajal aktiivseks muutunud väliskauplemine merevaiguga vaid umbes sada aastat, ligikaudu aastatel 50-150 m.a.j.
Lennart Meri on Merevaiguteed maininud enda teostes "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem".