| Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |

Michael Heltzer (1. mai 1928 Tallinn – 6. juuni 2010) oli Eesti juudi päritolu orientalist, Haifa ülikooli Vana-Idamaa ajaloo professor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisprofessor, Tartu Ülikooli audoktor usuteaduses (1998).
Heltzer alustas kooliteed Eestis, kuid 1940. aastal küüditati ta koos vanematega Tatarstani, kus ta õppis 1941–1945 keskkoolis. 1945. aastast õppis ta Leningradi ülikooli orientalistikateaduskonnas Vana-Idamaade ajalugu ja semitistikat, kuid poliitilistel põhjustel ei saanud ta pärast lõpetamist jääda tööle ülikooli juurde. 1950. aastate esimesel poolel töötas Heltzer õpetajana Tihemetsa metsatehnilises tehnikumis ja Pärnu Lydia Koidula nimelises 2. Keskkoolis. 1954. aastal läks ta Tallinna Kaugõppekeskkooli tööle õppealajuhatajana ning 1955. aastal kaitses ta Leningradis Ermitaaži juures kandidaaditöö.
1958. aastast töötas ta Vilniuse Pedagoogilise Instituudi vanaaja ajaloo õppetoolis, 1965. aastast dotsendina. Pärast doktoritöö kaitsmist Nõukogude Liidu orientalistika instituudi juures Moskvas 1969. aastal sai ta 1971. aastal ka professoriks. 1972. aastal emigreerus Michael Heltzer koos perekonnaga Iisraeli. Kõige kauem töötas ta Haifa ülikooli Vana-Idamaa ajaloo korralise professorina.
Michael Heltzer kirjutas üle 300 teadustöö, eelkõige Iisraeli ajaloo Pärsia perioodist, foiniikia ja piibliajastu epigraafikast ja ugaritoloogiast. Tartu ülikoolis usuteaduskonnas pidas ta külalisprofessorina loenguid alates usuteaduskonna taasavamisest 1993. aastal kuni 2009. aastani, muuhulgas Vana-Iisraeli ajaloo, piibli eksegeesi ja vanaheebrea raidkirjade teemal.