
Milano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.
Amfiteater ehitati Mediolanumi "Ticino värava" (Porta Ticinese) lähedale 2. või 3. sajandil, mil linna majanduslik ja poliitiline tähtsus kasvas ja Rooma tähtsus vähenes. Rajatis jäi kasutusse seni kuni linn oli üks Lääne-Rooma keisririigi pealinnu ehk 4. kuni 5. sajandini. Seejärel see aga erinevatel põhjustel hüljati: kristlus surus peale võitlusareenil läbi viidud mängude lõpetamise ja keisririigi kriisi tõttu ei toodud enam sisse loomi, keda amfiteatris kasutati. Amfiteatrist sai seejärel aga juba 4. sajandil koht, kust võeti ehituskive (sh San Lorenzo basiilika ehitamisel).
Ehitis lammutati ajal, mil barbarid Mediolanumit ründasid – kuna see asus väljaspool linnamüüri, võisid ründajad seda tugipunktina kasutada. Ent selle sündmuse aeg on ebaselge: see võis toimuda aastal 402 kui visigoodid Itaaliasse tungisid, aastal 452, mil Itaalia põhjaosa rüüstas Attila või aastatel 535–554 toimunud Gooti sõja käigus.
Amfiteatri vähesed säilinud osad on siiski võimaldanud arheoloogidel arvutada välja, et valmiskujul oli rajatis 129,5 meetrit pikk ja 109,3 meetrit lai. Amfiteatri võitlusareeni mõõtmed olid 71 x 41 meetrit.