Moskva meri

Moskva meri (Mare Moscoviense) on Kuu meri.

See on üks väheseid meresid Kuu tagaküljel. Selle läbimõõt on 277 kilomeetrit ja pindala umbes 19 600 km². Nagu enamik Kuu meresid, tekkis see pärast asteroidi kokkupõrget Kuuga, mille tagajärjel moodustus kraater, mis hiljem täitus vulkaanilise laavaga. Laava tardudes moodustus tasane ja tume basaltne pind. Suur kõrguste erinevus mere ja ümbritseva maastiku vahel võib selgitada, miks Kuu tagaküljel on vähe meresid — vähestel kokkupõrgetel oli piisavalt energiat, et läbistada selle poolkera paksemat kivikoorikut ja vallandada vulkanismi. Mare Moscoviense’i basaldikiht on üsna õhuke ehk umbes 1,5 km, mis toetab seda teooriat.

Kuu nimetamistavade kohaselt nimetatakse kuu meresid ladinakeelsete nimedega, mis viitavad ilmastiku- ja teistele abstraktsetele mõistetele, mõned erandid välja arvatud. Moskva meri avastati 1959. aastal, kui Nõukogude kosmosesond Luna 3 saatis esimesed pildid Kuu tagaküljest. Nime ettepaneku tegi Nõukogude Liit, kuid Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU) kinnitas nime alles siis, kui Audouin Dollfus väitis, et Moskva on meeleseisund.

Viited