| Must mamba | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Ülemsugukond |
Colubroidea |
| Sugukond |
Mürknastiklased Elapidae |
| Perekond |
Mamba Dendroaspis |
| Liik |
Must mamba |
| Binaarne nimetus | |
|
Dendroaspis polylepis Günther, 1864 | |
|
Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila | |
| Sünonüümid | |
| |
Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu. Ta esineb laial alal Aafrikas.
Must mamba on surmavalt mürgine; Ta kuulub maailma mürgisemate madude hulka. Lisaks on ta maailma kiireim madu, tema liikumiskiirus võib-olla 11 km/h ja lühiajaliselt ka kuni 20 km/h (50–80 m, siis hakkab ta ära väsima).
Mustad mambad on suhteliselt kõhnad ja pikad maod, kelle pikkus on 2,5–3,2 m. Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg.
Nad toituvad väiksematest loomadest ja lindudest. Tavaliselt hammustavad saaklooma, jätavad selle mõneks ajaks valveta ja hiljem naasevad sööma.
Musta mamba nimetus ei tähenda seda, et nad musta värvi oleksid, vaid kui nad avavad oma suu, siis on selle sisemus mustjas.
Täiskasvanud mustad mambad ise võivad olla oliivirohelist, pruuni või läikivhalli värvi. Noored mustad mambad (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi.
Mambadel on tuvastatud uuringute käigus üksnes üks kops- parem.
Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. Emasloomad on munaspoegijad ja mõni kuud pärast paaritumist võivad nad muneda 6–17 (ka 20) muna. Paar kuud hiljem kooruvad munadest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid.
Hiirtega tehtud laboratoorsed katsed, mille esialgsed uurimistulemused avaldati oktoobris 2012 ajakirjas Nature, näitasid, et musta mamba mürgist eraldatud peptiidid tõrjuvad hiirtel valu, tekitamata seejuures mürgistust, ning kõrvaltoimeid on vähem kui morfiini tarbides. Need peptiidid nimetati mambalgiinideks.
Valu vaigistav toime arvatakse saabuvat:
Musta mamba Dendroaspis p. polylepis süljest on eraldatud bioloogiline närvimürk Calciseptine. Calciseptine toimib in vivo ja in vitro katseloomadel L-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorina ja alandab väga tõhusalt vererõhku.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)