Mürknastiklaste sugukonna madude hammustus on loomadele eluohtlik ja võib surmavaks saada. Samas peavad teadlased neid ka meditsiiniliselt olulisteks mürkmadudeks. Mitmetelt mürknastiklaste sugukonda liigitatud madudelt lüpstud süljest on hakatud valmistama mitmesuguseid ravimeid.
Mürknastiklastel on südame juures paaris-sagaraline tüümus. Parem kops on hästi arenenud. Oluliseks suhtlemisvahendiks ja haistmiselundiks on Jacobsoni elund. Isasloomade kopulatsioonielundiks on paariline hemipeenis, mis on hästi varustatud. Emasloomad on nii ovipaarid kui vivipaarid.
Süljenäärmed ja hambad
Hammastest saab neil ülalõua eesotsas eristada kahte kõri poole suunatud soonega ehk kanaliga varustatud nn mürgihammast, mida mööda süljenäärmetest (neid on neil peas 5) sülg saaklooma, aga ka agressorisse ning lüpsinõusse pritsitakse.
Mürgisus
Austraalias tabab igal aastal ligi 3000 inimest maohammustus, aga kõikide hammustuste käigus ei erita madu sülge. 10% hammustatuist on tulnud manustada vastumürki. Aastas sureb teadaolevalt üksnes 5 inimest nende maohammustuste tagajärjel.
FAUNA of AUSTRALIA Volume 2A, 35. FAMILY ELAPIDAE, Toimetajad C.G.Glasby, G.J.B.Ross, P.L.Beesley, FAUNA of AUSTRALIA Volume 2A, FAUNA of AUSTRALIA, 35. FAMILY ELAPIDAE, Glenn Shea, Richard Shine & Jeanette C. Covacevich, AGPS Canberra, 1993, ISBN 978 0 644 32429 8 veebiversioon (vaadatud 24.09.2013) (inglise keeles)