Must mooruspuu

Must mooruspuu
Must mooruspuu
Must mooruspuu
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Mooruselised Moraceae
Perekond Mooruspuu Morus
Liik Must mooruspuu
L.

Must mooruspuu (Morus nigra) on mooruspuu perekonda kuuluv taimeliik.

Kasutus

Musta mooruspuud kasutatakse laialehiste metsade vööndis linnahaljastuses ja sorditaimi kasvatatakse koduaedades. Eesti kliimas kasvatamiseks on liik liiga külmaõrn.

Musta mooruspuud on tema suurte ja väga maitsvate viljade järgi kutsutud teinekord "unustatud viljapuuks". Tema marjad ja noored lehed sisaldavad hulganisti inimorganismile kasulikke aineid. Marju ei tohi süüa toorelt, sest need sisaldavad tervisehädasid põhjustavaid ühendeid. Entusiastid kasutavad noori lehti peale termilist töötlust näiteks hautiste valmistamiseks. Lehti soovitatakse kasutada toidulisandite toorainena, eriti tänu neis sisalduvatele bioaktiivsetele ainetele.

Ajaloos on mooruspuud kasutatud selle tervistavate omaduste pärast Türgi, Aserbaidžaani, India ja Hiina rahvameditsiinis.

Viljad

Musta mooruspuu taimi reklaamitakse Itaalias kui unustatud puuvilja. Pildil on taim aprilli keskpaigas koos toorete marjadega.

Musta mooruspuu esimesed viljad valmivad kevadel paar nädalat enne mureleid ja jätkavad valmimist suve lõpuni. Esimene kevadine laine on kõige saagirikkam, kuid sobivate agrotehniliste võtetega saab viljumist korrata umbes 50–60-päevaste intervallidega. Valminud marjad pudenevad kergesti ja on pehmed. Viljade pikaajaline valmimine ning pooltooreste marjade kerge toksilisus ei sobi suurtootmiseks. Pooltoorelt korjatud mooruspuu marjad ei järelvalmi. See, et marjad valmivad ebaühtlaselt ning juba küpsed marjad riknevad ja purunevad kergesti on takistuseks nende turustamisel, mistõttu jääb musta mooruspuu kasvatamine peamiselt teadjamatele koduaednikele.

Kasvatamine

Musta mooruspuud on lihtne ja keskkonnasäästlik kasvatada. Ta on mullastiku suhtes vähenõudlik, jääb puutumata levinud haigustest ning tal pole ka märkimisväärseid kahjureid. Põhjapoolsetel aladel on ta keskmisest vastuvõtlikum seenhaigustele.

Viited

  1. ↑ F. Koyuncu, M. Çetinbaş, E. Ibrahim (juuli 2014). "Nutritional constituents of wild-grown black mulberry (Morus nigra L.)". Journal of Applied Botany and Food Quality – cit. via ResearchGate.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. ↑ Sung Ho Lim, Chang-Ik Choi (20. veebruar 2019). "Pharmacological Properties of Morus nigra L. (Black Mulberry) as A Promising Nutraceutical Resource". MDPI. Special Issue of Nutraceutical, Nutrition Supplements and Human Health.
  3. ↑ M. Polumackanycz, M. Wesolowski, A. Viapiana (27. september 2021). "Morus alba L. and Morus nigra L. Leaves as a Promising Food Source of Phenolic Compounds with Antioxidant Activity". Plant Foods for Human Nutrition – cit. via Springer.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ B. Jan, R. Parveen, S. Zahiruddin, M.U. Khan, S. Mohapatra, S. Ahmad (31. märts 2021). "Nutritional constituents of mulberry and their potential applications in food and pharmaceuticals: A review". Saudi Journal of Biological Sciences – cit. via National Library of Medicine - National Center of Biotechnology Information.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ "Morus Nigra (F)". Royal Horticultural Society.