Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Veterinaaranatoomias on eelisterminiks neerumanus.
Elundi mass erineb nii liigiti kui indiviiditi sõltudes vanusest, soost ka tõust. Täiskasvanud inimesel kaalub kumbki neerupealis 12 grammi.
Roomajate (sh madude) neerumanused paiknevad neeru peal ja on väikeste saarekeste kujulised, kuid histoloogiliselt ei ole elundid väga kindlateks piirkondadeks jaotatud (vt imetajatel) kromafiinsed rakud on segunenud neerumanuse koore rakkudega. Elundi sees paiknevad valdavalt koore ning väljas kromafiinsed rakud.
Neerupealis koosneb väljast sissepoole neerupealise kihnust (capsula), neerupealise koorest ja neerupealise säsist.
Neerupealise koor ja neerupealise säsi moodustavad koos hüpotalamuse ja ajuripatsi eessagaraga telje, mille funktsiooniks on organismi homöostaasi reguleerimine.
Neerupealise koor (ka neerumanusekoor) eritab ligi 40 steroidhormooni, kortikosteroide, mineralokortikoide (aldosteroon), glükokortikoide (kortisoon, hüdrokortisoon, kortikosteroon) ja androgeenseid hormoone (androsteroon, progesteroon). Neerupealise koore talitlust reguleerib ajuripatsi poolt eritatav kortikotroopne hormoon.
Neerupealistes funktsioneerivad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.
Neerupealise talitluse puudulikkus (kas üle- või alatalitlus) põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt.